Palun kirjeldage oma praegust tööd. Millised on Teie vastutusvaldkonnad ja peamised eesmärgid?

Viimased viis kuud olen töötanud ajutiselt Euroopa Komisjonis energeetikavoliniku administratsioonis. Töö peamine fookus on loomulikult seotud energeetika valdkonna teemadega, kuid laiemalt Euroopa Liidu rohepöörde võimaldamisega. Väga palju teemasid on seotud 2030 ja 2050 aastate kontekstis võetud kliimaeesmärkidega. Kõige selle juures on kõige tähtsam tasakaalu leidmine kliimaeesmärkide, majandusarengu, sotsiaalsete mõjude ning elurikkuse vahel. Eelnevalt töötasin Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis Euroopa Liidu ja Rahvusvahelise Koostöö osakonnas, kus tegelen samuti peamiselt kliimapoliitikaga, kuid ka näiteks Brexiti, EL pikaajalise eelarve ja Kolme Mere Algatusega. Tööpõld oli väga mitmekülgne ja väljakutseid täis.

Millised on avaliku sektori juhtimise võtmeteemad järgneva viie aasta jooksul?

Võtmeteemaks lähitulevikus on kindlasti kõik kliimapoliitikaga seonduv, kuna nii Euroopa kui ka mitmed kaugemad riigid on endale eesmärgiks seadnud kliimaneutraalsuse saavutamise aastaks 2050. Sellises mastaabis väljakutse saavutamiseks on vajalikud uute tehnoloogiate kõrval ka käitumuslikud muutused. Avalikul sektoril on siin kahtlemata suur suunav ja ka eeskuju andev roll. Teine võtmeteema on lähitulevikus ilmselt töötajate spetsiifiliste ekspertteadmiste kõrval ka üha enam mitmekülgsuse suurendamine ja selle väärtustamine. Piiratud ressursside ning üha keerukamate mitmekülgsete teemade valguses on vaja tulevikus ressursse üha enam kiiresti jooksvalt ümber suunata. Loomulikult on oluline ka sektori atraktiivsus ja maine tervikuna. Tippspetsialiste leidmise ning hoidmise nimel tuleb kestvalt ja üha enam pingutada.

Mis võiksid olla Eesti võtmeteemad rahvusvahelises kontekstis?

Väiksel ja dünaamilisel riigil on kahtlemata alati palju pakkuda. Väiksem administratsioon võib anda keerukate projektide elluviimisel olulisi eeliseid. Meie otsa vadatakse jätkuvalt mitmetes valdkondades, sealhulgas digiriigi küsimustes. Tuleb aga mõista, et teatava edumaa hoidmine näiteks digiriigi küsimustes muutub tulevikus kindlasti üha keerukamaks.

Millisele inimesele avaliku sektori juhtimise ja innovatsiooni õppekava sobib?

Eelkõige peab nende teemade vastu olema tugev huvi. Arvan, et õppekava sobivuse osas muid piiranguid pole. Minu kursusel oli väga mitmekülgseid inimesi. Ilmselt võib olla kohati lihtsam, kui on juba teatav avalikus sektoris töötamise kogemus, siis ei pea toetuma ainult õpikutarkusele, vaid on ka praktilised näited omast käest võtta. Ise tulin küll otse koolipingist, aga magistriõpingutega paralleelselt läksin ka praktilisi kogemusi omandama.

Kellena ja kus õppekava lõpetanud töötavad?

Kursusekaaslased töötavad avalikus sektoris väga erinevatel teemadel, näiteks digiteemadel, keskkonna ja rände teemadel, aga ka erasektoris, näiteks turunduse valdkonnas. Usun, et sellelt õppekavalt saadud laia pildiga on võimalused äärmiselt avarad ja põnevad! See õppekava annab hea baasi erinevates suundades liikumiseks. Head analüüsioskust läheb tarvis väga erinevatel ametikohtadel. Õppekava nimetus on küll avaliku sektori juhtimine, kuid see ei välista kindlasti teisi suundi. Innovatsiooni loomus on olla sektorite ülene.

Omandasite bakalaureusekraadi politoloogias Tartu Ülikoolis. Miks otsustasite õpingutega jätkata Tallinna Tehnikaülikoolis?

TalTechi magistriõpingud täiendasid hästi Tartu Ülikoolis õpitut veidi teise nurga alt. Keskkonnavahetus annab alati ka uut energiat ning lisaks oli Tallinnas parem võimalus kooli kõrvalt erialasele tööle minna.

Milliseid magistriõpingute käigus omandatud teadmisi või pädevusi on Teie senises karjääris kõige enam vaja läinud?

Ülikoolis omandatud teadmised ja mõttemustrid on kuklas olemas ja annavad igapäevaselt oma panuse õigete otsuste tegemiseks. Ekspertteadmised tulevad peaaegu alati koos spetsiifilise ametikohaga. Ülikoolitarkus aitab probleemidele õige nurga alt läheneda ning uut informatsiooni edukamalt filtreerida.

Mis on Teile magistriõpingutest kõige enam meelde jäänud?

Mulle meeldis, et suur rõhk oli interaktiivsetel seminaridel. See sundis pidevalt kaasa mõtlema ja pingutama ning on formaadina kindlasti suurtest loengutest arendavam. Tudengite ja õppejõudude vaheline suhtlus oli sõbralik ja vaba. Õhkkond oli alati kaasav ning ei esinenud traditsioonilist hierarhiat. Üldiselt oli tunne, et keegi mõtleb alati sinuga kaasa. Kuna grupid polnud kunagi väga suured, siis oli meil tudengitena luksus kogeda personaalset lähenemist.

Meenutaksin siinkohal eraldi kahte väga head kogemust. Kaks semestrit andsin seminare koos õppejõud Leno Saarniiduga avaliku eetika ja avaliku halduse teemadel. See oli väga hea kogemus, mis arendas mind meeletult! Sain uusi teadmisi ning samal ajal arenes tugevalt ka esinemis- ja juhtimiskogemus. Ühtlasi käisin suveülikoolis Islandil, kus tegelesime väikeriikide teemaga. Soovitan kindlasti suveülikoolidest osa võtta!

Sooritasite praktika Riigikogus. Palun rääkige sellest lähemalt!

Saab vist öelda, et praktika läks edukalt, kuna töötasin Riigikogu Kantseleis pärast praktikat kokku veel kolm aastat. Praktika ise oli väga sisuline ja endalegi üllatuslikult sain kohe väga vastutusrikkaid ülesandeid ning hea laia pildi organisatsiooni toimimisest. Töö Riigikogu Kantseleis oli ääretult põnev: iga päev oli erinev, teemad vahetusid kiiresti ning iga nelja aasta tagant vahetuvad ka liikmed, mis toob alati kaasa värskeid mõtteid.

Kas Teil on tulevastele magistrantidele seoses praktika läbimisega soovitusi?

Kindlasti soovitan praktikat sooritada, sest muu erialase töökogemuse puudumisel annab see eriala kohta hädavajalikku praktilist tunnetust. Praktikakohta valides võiks ennekõike lähtuda enda spetsiifilistest huvivaldkondadest, aga samas mitte välistada ka neid kohti ja ametiasutusi, mis esimese mõttena pähe ei tule. Tihti avaldub suur osa töö põnevast sisust alles siis, kui sellega lähemalt kokku puutuda. Loomulikult võib praktikakoht tulevikus ka nii mõnegi ukse avada, isegi kui pole varasemat töökogemust. Praktikat tuleks võtta tõsiselt ja kui töökogemuse saamise võimalust. Olen ise näinud, et praktikante väga hinnatakse ning nähakse vaeva, et pakkuda võimalikult põhjalikku, arendavat ja huvitavat kogemust. Praktikandid on ju võimalik järelkasv. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on kindlasti praktikantidele avatud!

Kas Teil on potentsiaalsetele magistrantidele veel soovitusi?

Soovitan õpingute perioodil olla võimalikult aktiivne: osaleda aktiivselt õppetöös, aga samal ajal otsida ka teisi väljakutseid nii ülikooli sees kui ka väljaspool. Õppetööga vähemalt sama oluline on kontaktvõrgustiku arendamine ning praktiliste väljakutsete lahendamise kogemus.

Kandideerimine on avatud kuni 06.07.2021 kell 12.00.