Laias plaanis võib Viisemanni arvamuse kokku võtta järgnevalt: maailma riigid on end lõhki laenanud, ettevõtete kasumid on stagneerunud, seega suure tõenäosusega praegu aktsiaid ostes, on need 10 aasta pärast väärt sama palju või koguni vähem kui praegu, mistõttu on ta ka LHV pensionifonde hallates pigem ettevaatlik. Intressimäärade järsku tõusu aga Viisemann ei usu: "Kui just riigid raha külvamisega täitsa hulluks ei lähe, siis ma ei näe, kust tuleb inflatsioon, mida peaks kiirelt ohjama hakkama. Jah, ma ei usu praegu valdavatesse negatiivsetesse intressimääradesse, ilmselt tõusevad need tagasi tavapärasele inflatsioonitasemele, kahe protsendi kanti, kuid mitte rohkem."

Viisemanni kriisiennustus tuletas muidugi meelde majandusteadlase Nassim Talebi musta luige teooriat: suure kriisini viivad sündmused on juhuslikud, neid on sisuliselt võimatu ette ennustada, kuid tagantjärgi saab neid sündmuseid ratsionaliseerida ja näha märke, mis justkui oleks võinud kriisi ennustada. Kusjuures, teooria sai nime koguni antiikajast, mil "must luik" oli kirjanduses ja luules kasutatav termin, kirjeldamaks midagi, mida ei eksisteeri. Ei eksisteerinudki, kuni eurooplased jõudsid Austraaliasse ja leidsid sealt eest musta luige. Huvitava faktina võib veel mainida, et Taleb ei pea koroonapandeemiat "mustaks luigeks", vaid ülemaailmset pandeemiat oli teooria autori sõnul siiski võimalik ette näha, me lihtsalt ei teadnud, millal see juhtub.