Töötukassa: tagasi on kriisieelne mure – tööjõupuudus
(91)
Tööjõuvajaduse baromeetrit koostatakse iga aasta aprillis ja oktoobris, tulemused saavad kokku mõne kuuga.
Prognoosi koostavad töötukassa maakondlike osakondade tööandjate konsultandid, kaasatud on sealjuures ka eksperdid väljaspool töötukassat. Näiteks maakondlikud arenduskeskused, kutse- ja kõrgkoolid, tööandjad ning ka töövahendusportaalid.
Nüüd on valmis saanud tänavu kevadine tööjõuvajaduse prognoos ja võrreldes 2020. aasta sügisese hinnanguga, pole revolutsioonilisi muutusi olnud, ent üht-teist põnevat torkab kriisijärgsel tööturul silma.
Eestis on endiselt suur tööjõu puudujääk
Töötukassa esindaja Livia Laas toob välja, et kuigi kriisi valguses on palju olnud juttu tööpuudusest, on järjest selgemini näha, et tagasi on kriisieelne mure - tööjõupuudus.
Sarnaselt eelmise aasta uuringule, on tööturul ka täna suur puudujääk audioloogidest ja logopeedidest ning tarkvara arendajatest. Laas selgitab, et Eestis küll on IT taustaga inimesi, kuid suur osa neist on keskastme spetsialistid ning vähe on tippspetsialiste ja neid, kes teeksid mõnevõrra kergemaid IT töid.
Suur puudujääk tekkis ka näiteks hooldajatest tervishoiuasutustes. “Seda näitas meile väga tugevalt ka eelmise aasta lõpp, kui koroonaviiruse leviku näitajaid muutusid kriitiliseks ja hooldekodudes nakatusid nii töötajad kui elanikud - tööjõu leidmine oli raske siis ja on ka täna,“ selgitab Laas.
Samuti on üldises plaanis tööjõupuudus ka oskustööliste hulgas, näiteks keevitaja amet. “Me räägime täna taas teatud valdkondades väga suurest tööjõu puudujäägist Eestis. Eelmisel sügisel, kui töötus hakkas taas kasvama, kutsusime igal võimalikul juhul tööandjaid üles meie poole pöörduma - just sel hetkel oli saada palju vajalike oskustega ja motiveeritud tööjõudu, täna on paljud tööandjad jäänud juba hiljaks, aga mitte veel lootusetult - võtke töötukassa maakondliku osakonnaga ühendust ja leiame koos lahenduse,” julgustab Laas.
Laasi sõnul on töötajate vaatest positiivne uudis see, et tohutut tööjõu ülejääki tänavusel hindamisel ei tekkinudki. “Näiteks mullu sügisel läbi viidud baromeetrist selgus, et toona said tugeva löögi turismi- ja reisisektor, neid ametimehi oli üle. Tänavu meil sellist ülejääki õnneks ei ole,” räägib Laas.
Küll aga osades sektorites raskem tööd leida, sest väike tööjõu ülejääk on olemas ja peamiselt iseloomustavad seda administratiivsed ametikohad, mida on järk-järgult üle võtmas tehnoloogia. “Näiteks andmesisestajad, raamatupidajad ja sekretärid – seal teeb suure osa tööst ära juba arvuti. See tähendab, et ei ole vaja enam niivõrd palju inimtööjõudu,” lisab ta.
Suur probleem on maakohtades transport
Ei tule üllatusena, et tööandjatel on raskem leida töötajat kohale, mis asub kehva transpordiühendusega piirkonnas. Eriti mõjutab see just väiksemaid maakohti, sest enda isiklik sõiduvahend mõningatel juhtudel puudub ja ühistransport ka nii sagedasti ei sõida.
Hea näide on hetkel suures tööjõu puuduses vaevlevad hooldekodud. Kui hooldekodu peaks asuma keskusest väljaspool, siis tihtilugu on suur murekoht tööpaika jõudmine. Eriti veel juhul, kui on tegemist öise vahetusega, mil bussiliiklust enam ei toimu.
“Siiski on üha enam tööandjaid probleemile hakanud lahendust otsima. Üks lahendus on näiteks töötajate bussid, mis viivad ja toovad inimesi tööpaika. Kahjuks ei ole aga kõik tööandjad sellist teenust võimelised pakkuma, mistõttu on inimesi raske tööle leida,” räägib Laas.
Kas koroonakriis keeras tööturu tõepoolest pea peale?
Paljudele on võibolla tundunud, et mullu alanud koroonakriis pööras tööturu täiesti pea peale. Laasi sõnul ei näe me nii baromeetri kui ka tööandjate vaates tegelikult sellist metsikut ja tohutut segadust.
“Loomulikult on töökohtade arv vähenenud ja tööandjad on kannatada saanud, aga selliseid drastilisi raputusi, mis olid 2008. Aastal, eelmise kriisi ajal, kindlasti ei ole. Kuigi meil on hetkel võrreldes eelmise aastaga 20 000 rohkem töötut, siis viimase paari kuuga on hakanud see arv uuesti kahanema ning tööturg järk-järgult taastub,” selgitab Laas.
Millistel ametialadel on ülejääk ja millistel on puudujääk, saab järele vaadata siit.
