Kui sõita autoga Tallinnast Koljunuki sadama suunas, jäävad tee peale Maardu linn ja Kallavere. Siis saab tsivilisatsioon justkui otsa. Pikk sirge asfalttee viib aga siltide juhatusel sadama territooriumile. Sealt vaatavad vastu uhked majad. On näha ja tunda, et rahaga siin koonerdatud ei ole. Mitte, et kõik oleks kullast ja teemantidest, kuid maitsekas on siin vastu vaatav kahtlemata.
„Muidugi oleks selle 1,2 miljonit võinud ka mujale panna," muheleb sadama perenaine, põhitööna õpetajaametit pidav Marianne Vainola. „Aga me oleme väga rahul," lisab ta kiirelt ja siiralt.
