Cleveroni vaade tulevikule on helge, kuid kaks valitsust ei ole nende suure ideega kaasa tulnud

Viljandis pakiautomaate ja roboteid arendav Cleveron AS kaotas eelmisel aastal 80 protsenti oma käibest. „Täna väga selgelt on kasvukõver üles ja paremad ajad on ees. Aasta lõpuks me saame öelda, et oleme mõõnast välja tulnud,” väidab ettevõtte tegevjuht Artti Kütt.

Kütt räägib, et eelmine aasta oli Cleveroni jaoks väljakutsete rohke, sest nad pidid vastu võtma kaks lööki korraga. „Esiteks, ülemaailmne koroonapandeemia ja teiseks, Walmarti tellimuste peatumine. Walmarti tellimustest tulev käive moodustas meie omast ligi 90 protsenti. Me nägime juba 2019 aastal ette, et see toimuma hakkab," teatab Kütt.

Julgete valikute ja distribuutorite toel ronitakse august välja

Küti sõnul on viimase kahe aasta jooksul kliendibaas kolme-nelja-kordistunud. Ta lisab, et Cleveron on suutnud viimase kahe-kolme aasta käivet kahekordistada, kui nässu läinud koostööaasta Walmartiga välja jätta.

„Tegevjuhi sõnu tuli ettevõttel langetada valik: kas tõmmata kulusid koomale või edasi panustada müügivõrgu kasvamisse ja tootearendusse. "Meie valisime kasvamise. Alustasime juba siis ettevõtte sees ümberkorralduste tegemist. Jätkasime ülemaailmse distibutsioonivõrgu rajamist ja alustasime uue kliendibaasi kiirendatud korras loomisega. Tänaseks on väga suur osa tipp jaekaupmeestest meie kliendid, mitmed piloteerivad meie pakiroboteid ja pakiautomaate, mitmetega oleme asunud skaleerima seda teenust kohalikes regioonides," ütleb Kütt.

Tänavu leitud eduvõti on Kütti sõnul eelkõige just distribuutorid: „Kui varem me püüdsime leida otse kliente ja see tempo oli võrdlemisi aeglane, kuna meil puuduvad otsekontaktid maailma tipp klientidega. Hakkasime otsima endale edasimüüjaid, kelle kliendid on juba nende kliendid, keda meie omakorda soovime enda klientideks saada."

Riik pole tervet Eestit katvatest nutipostkastidest huvitatud

Cleveroni plaan katta kogu Eesti nutipostkastidega on Küti sõnul praeguseks maha maetud. Ta leiab, et maapiirkondades oleks hädavajalik, et inimesed saaks onlines kaupa tellida, samas pakiautomaadid on kohati ligi neljakümne kilomeetri kaugusel. Kuid seni mõlema valitsusega toimunud vestlused pole tema sõnul vedu võtnud.

„Võrreldes seda aastat eelmise aastaga ei ole me enam pakiautomaadi tootja, vaid keskendume sellele, et automiseerida pakiveo viimane miil. Selleks, et seda viimast miili saaks ellu viia rohelised isesõitvad autod mitte kaubikud,"märgib Kütt.

Cleveron koolitab ise ülikoolis tulevased töötajad välja

Cleveroni akadeemia koostöös Mainor kõrgkooliga kogub tuure, tänavu alustas juba teine lend robootika õpet, mis keskendub isesõitvatele autodele. Õpe on Küti sõnul äärmiselt praktiline, tasuta ning lõpetajad saavad bakalaureuse diplomi.

Kui riik üle Eestilisi nutipostkaste ei toeta, siis robootikaõpet küll:

„Esimene lend, mis alustas, oli puhtalt meie enda finantseeritud, aga sel korral pani ka riik õla alla," märgib Kütt.