"Kaos on küll, nii võib öelda," ütles Ruhnu vallvanem Andre Nõu Delfile. Tegemist pole kaugeltki esimese korraga, mil 2012. aastal kasutusse võetud Runöt probleem tabab. Üks viimastest puhkudest leidis aset vaid napilt aasta aega tagasi. "Ega head varianti siin üleüldse Eestis polegi," tõdes vallavanem võimaliku asenduse kohta toona.

Eriti karm löök on rikke asetleidmine pühapäeval, mil paljud inimesed olid plaaninud mandrile sõita. Andre Nõu sõnul on vara öelda, milles rike üldse seisneb või kui pikalt see veeteeliikluse peatada võib. Mullu tuli tellida lennuk, mis aitas hädas inimesi Saaremaale, ent võrreldes katamaraaniga on tegemist väga vähe inimesi mahutava alternatiiviga.

Ruhnu elanikud on järjepidevalt esinenud Runö probleemidega seoses avaldanud soovi uue ja rohkem reisijaid mahutava laeva järele. Viimane suurem liinikatkestus leidis aset 2018. aastal, mil ettenähtud ühendus puudus suisa kolm nädalat. Siis oli samuti tegemist suvise, kõige tihedama reisijate liikumisega ajaga. Toona oli varuvariandiks liikumine Saaremaa kaudu asenduslaevaga Amalie, mis tähendas kokku kaheksa tunni pikkust teekonda.

Delfi on saatnud kommentaaripalve ka laeva opereerivale Kihnu Veeteedele.

Kuidas olukord sind mõjutab? Kirjuta: vihje@delfi.ee

Kihnu Veeteed: remondiks kuluva aja saab loodetavasti homme teada

Kiirkatamaraan Runö-l on ühe peamasina tehniline. Homme ennelõunal saabuvad laevale hoolduspartneri mehhaanikud kes asuvad riket kõrvaldama. Lõunaks on loodetavasti teada täpsem rikke iseloom ja remondiks kuluv aeg. Seni korraldame koostöös valla ja Transpordiametiga Ruhnus viibivate saarekülaliste mandrile toimetamist alates homsest. Suhtleme reisijatega selgitamaks välja vajalikud alternatiivsed liikumisvõimalused. Täpsem info liiniveo jätkumise korraldmise kohta selgub esmapäeva pärastlõunaks.


Andres Laasma
AS Kihnu Veeteed juhatuse liige
Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid