Kui valdavas osas EL-i liikmesriikidest jäi vaesusriskis tööealiste inimeste osakaal samaks, siis Iirimaal, Portugalis, Hispaanias, Itaalias, Austrias, Kreekas, Sloveenias, Rootsis ja Bulgaarias suurenes. Ainsa riigina vähenes 18-64-aastaste vanuserühmas vaesusriskis elanike osakaal Eestis, selgub Euroopa Liidu statiskaameti Eurostat esialgsest hinnangust.

Samas ülevaatest on näha, et COVID-19 puhangu vallandumise aastal vähenes tööealiste hulgas töine mediaantulu seitsme protsendi võrra 2019. aastaga võrreldes, kuid majapidamiste mediaansissetulek nagu ka vaesusriski näitajad jäid samaks, kuna riikide valitsused rakendasid mitmesuguseid toetusmeetmeid.

Vaesusriski muutused EL-i riikides

Palgasissetuleku vähenemise peamiseks põhjuseks oli koroonapiirangute tõttu töö kaotanute või väiksema koormusega töötama pidanud inimeste suur osakaal, tõdes Eurostat. Kuid valitsuste kehtestatud toetused ja maksumuudatused ning erinevad ajutised poliitikameetmed aitasid leevendada koroonakriisi mõju majapidamistele.

Ajutised toetusmeetmed mängisid tähtsat rolli palkade ja majapidamiste sissetulekute stabiliseerimisel, seda eriti madalamate tuludega inimeste puhul. Kuigi väiksemate sissetulekutega inimesed olid koroonakriisist enam mõjutatud, aitasid valitsuste toetussekeemid kompenseerida nende sissetulekute vähenemist, märkis Eurostat.

Vaesusriskis olevaks peetakse inimesi, kelle sissetulek on 100—125 protsenti vaesuspiirist.