Tegelike kasusaajate andmete äriregistrile esitamise kohustus kehtib juba 2018. aastast. Lihtsustatult tähendab see, et ettevõtted peavad olema läbipaistvad ja nende omanikud selgelt teada. Ei mingeid variisikuid ega seoseid maksuparadiisidega. Ärileht uuris, kuivõrd on mõjunud riigi viimaste aastate surve äriregister selle poolest korda teha. Selgub, et mõju on olnud suur, kuid endiselt on 38 000 juriidilist isikut, kel on need andmed korda tegemata. Alates 20. juulist ei tohi ühelgi Eesti finantsasutusel nendega kliendisuhet olla.

Rahapesu on Euroopas terav teema. Eestile on see teema eriti valus. Meie pankade hiljutised rahapesulood on teada üle maailma. Neile esitatavad nõuded on muutunud väga karmiks.

Eesti tegi seadustes vajalikud korrektiivid ning kohustas finantsasutusi kontrollima tegelikke kasusaajaid ka äriregistris, ja kui need ei selgu või andmed ei kattu, siis lõpetada nende teenindamine. See samm tähendaks, et kliendi konto pannakse lihtsalt kinni, tal pole võimalik oma raha majandada ja lepingud lõpetatakse.