ARVAMUS | Liisingufirmad on elektriautode võidukäiguks valmis, aga kas ka kliendid?
(5)
Uued elektriautod on sisepõlemismootoriga sõidukitest tunduvalt kallimad ja järelturul liigub elektriautosid veel vähe. Kui uus sisepõlemismootoriga sõiduk maksab keskmiselt 20 000 eurot, siis elektriauto eest tuleb välja käia ligikaudu poole suurem summa. Kõrgemat liisingu kuumakset aitab kompenseerida elektriauto madalam ülalpidamiskulu ja seda arvestavad liisinguandjad ka finantseerimisotsuse tegemisel.
Mõnevõrra leevendust pakub kallile hinnale ka riiklik elektriautode toetus, kuid seda jätkub vaid vähestele kõige kiirematele reageerijatele. Näiteks möödunud aasta lõpus avanenud elektriautode ostutoetuse taotlusvoor lõpetati juba 30 minutit pärast avamist, sest toetusmaht sai täis. 870 000-eurone toetusfond jagunes ettevõtete ja eraisikute vahel enam-vähem võrdselt.
Kui roheline on elektriauto?
Elektriauto tootmise ökoloogiline jalajälg tekitab paljudel küsimusi. Pole kahtlust, et igapäevased sõidud elektrimootoriga kurnavad planeeti võrreldes diisel- või bensiinimootoriga tunduvalt vähem, kuid arvestades masinate tootmisprotsessi, ei saa seda nii veendunult väita. Kohati jääb mulje, et sisepõlemismootorid saavad teenimatult karistada. On neidki, kes leiavad, et rohelisem on edasi sõita vähekasutatud diiselautoga kui see uue elektriauto vastu välja vahetada.
Lahenduseks võiks olla elektrisõiduki soetamine järelturult, mis pikendab sõiduki kasutamise eluiga ning vähendab uute toodete tarbimisest tulenevat keskkonnakoormust. Järelturul on elektriautosid aga üsna vähe saada. Kui vaadata müügikuulutusi kasutatud sõidukite portaalides, siis elektriautode müügikuulutused moodustavad alla 1% kuni kümne aasta vanustest sõidukitest. Kokku on Eestis arvel umbes 915 000 sõidukit ja täiselektrilisi nende hulgas vaid 2100.
Sageli välistatakse elektriauto ost kartuses, et läbisõit on piiratud, laadimisvõrk väljaspool linnu hõre ja pikkade sõitude või ootamatute olukordade puhul võib hätta jääda. Nii elektriautod kui ka Eesti laadimisvõrgustik on viimastel aastatel oluliselt arenenud. Pikenenud on uute elektriautode akude kasutusiga ja ühe laadimiskorra kestvus. Uued elektriautod on ka ruumikamad ja nende disain läbimõeldum.
Milline elektriauto osta?
Eestis on vaieldamatult kõige populaarseim elektriauto Nissan Leaf, mille täislaetud akuga saab linnas sõita juba ligikaudu 270 ja pikkade maanteesõitude korral kuni 385 kilomeetrit. 2022. a alguses jõuab turule ka uus elektriline crossover Nissan Ariya.
Silmailu- ja nullemissiooniga sõidurõõmu pakub tänavu müügile tulnud Škoda Enyaq iV. Selle mudeliga tutvudes tabasin end esmakordselt mõttelt, et elektriauto võiks olla mu pere ainuke auto: hind on põhjendatud, piisavalt ruumikas masin näeb hea välja nii seest kui väljast ning Tallinn-Tartu-Tallinn sõit saab tehtud ilma vahepealse laadimiseta. Muljet avaldas ka Volkswagen ID.3 ja ID.4 sõidukogemus.
Lisaks Škodale panevad mind tänaval pead pöörama uued saabunud premium-klassi sõidukid Porsche Taycan ja Audi Etron. Tesla X-i istudes tekib aga tunne nagu oleks istunud tulevikku, kus juht võibki käed lahti lasta ja nautida äriklassis reisimist, sest auto sõidab ise.
Millal elektriauto osta?
Tihedamast laadimisvõrgust, lühematest sõitudest ja sagedasest pidurdamisest tulenevalt ostavad elektriauto endale peamiselt suuremates linnades elavad Eesti inimesed, sest linnas väljendub elektrisõiduki kasutegur kõige paremini. Kuigi eraparklates tuleb ka elektriauto juhil tasu maksta, siis enamike avalike parkimistsoonide kasutamine on tasuta. Lisaks rahalisele säästule võimaldab bussiraja kasutamise õigus ka olulist aja kokkuhoidmist.
Euroopas on elektriautode ostutoetused suuremad kui Eestis. Saksamaal saab ostutoetust 9000 eurot, Prantsusmaal 12 000. Norrast sai aastal 2020 esimene riik maailmas, kus elektriautode osakaal ületas poole (54%) uute autode müügist ja seda tänu sealsele maksupoliitikale. Riik on seadnud eesmärgiks, et aastast 2025 seal enam uusi bensiini- ja diiselmootoriga autosid ei müüda.
Tõenäoliselt langeb lähiaastatel elektriautode hind ning kasvab toetuste maht ka Eestis. Prognoositakse, et 2025. aastaks on sisepõlemismootoriga ja elektriautode hinnad võrdsustunud ning 2040. aastaks moodustavad elektriautod kõigist maailmas müüdud uutest autodest üle poole.
Mida rohkem ehitatakse energiasäästlikke maju ja soetatakse elektrisõidukeid, seda suurem on ka ootus pankadele ja liisinguettevõtetele, et nad toetaksid jätkusuutlikumaid valikuid. Eesti liisinguandjad finantseerivad elektriautosid hea meelega juba praegu ja on elektriautode osakaalu kasvuks valmis: kui kliendi jaoks pole kallim hind takistuseks, siis liisingu taha see ost pidama ei jää. Liisingu finantseerimisotsuse tulude ja kulude analüüsis arvestatakse eelkõige kliendi suuremate püsiväljaminekutega nagu laenud ja liisingud, kuid samas saab arvesse võtta ka elektriauto madalat kuupõhist ülalpidamiskulu. Investeering uude elektriautosse on algselt küll suurem, kuid tasub pikemas perspektiivis madalaid püsikulusid arvesse võttes kindlasti ära.
