Välistööjõu suurem kasutamine toetataks majandust

Saarikko arvas, et Soome välistööjõu kasutamise laiendamine aitaks parandada tööhõivet ja toetaks majandust.

„See ei kahjusta soomlaste tööhõive väljavaateid. Me vajame välismaalasi ja soomlasi,” ütles ta.
Riigi sotsiaal- ja tervishoiusektor on hinnanud, et selle kümnendi lõpuks vajavad nad vanema elanikkonna hooldamiseks veel 30 000 õde.

„Fakt on see, et põllumajandus, tootmine, sotsiaal- ja tervishoiuteenused – või isegi massitransiit pealinna piirkonnas – ei toimiks ilma välistöötajateta.”

Kui Soome poliitikud on aastaid rääkinud tööhõivepõhise rände suurendamisest, siis Soome tööle kolivate välismaalaste arv on vähe muutunud.

Soomes töötada soovivad välismaalased peavad tööpõhise elamisloa saamise nimel vaeva nägema ja Soomes asuvad ettevõtted on korduvalt kritiseerinud pikaajalist luba, mida välismaalased peavad ootama.

Ühiskonna suhtumine peab muutuma

Kui Saarikko möönis, et bürokraatia pidurdab võõrtööjõu sissevoolu, kutsus ta Soome ühiskonnas muutma üldist suhtumist, kuna uuringud on näidanud, et võõrnimedega tööotsijad seisavad tööotsimisel silmitsi diskrimineerimisega.

Poliitikud pole võõrtööjõu vajaduses alati ühel meelel. Opositsioonis oleva Soomlaste partei juht Jussi Halla-aho on kutsunud üles piirama tööpõhist sisserännet, väites, et välistöötajad nõrgendavad tööturgu, leppides soomlastest kehvemate tingimuste ja palgaga.