Brüssel tahab laevad raskest kütusest loobuma panna. Simson: põlevkiviõli turg on kahanev
(106)
Energeetikavolinik Kadri Simson hoiatab uute kliimakavade valguses, et laevakütuste alternatiivid tulevad kiiremini, kui oskame ette näha.
Euroopa Komisjoni laialdasel süsihappegaasi õhkupaiskamise vähendamise kaval, mis puudutab transpordisektorit, tõotab olla ka selge mõju Eesti põlevkiviõli tootmise tulevikule. Teatavasti turustatakse näiteks riigi energiaettevõtte Eesti Energia põlevkiviõli toodang suuresti maailma laevakütusteks.
Ent kolmapäeval Brüsselis heaks kiidetud kavade järgi tahetakse hakata nii Euroopa kui maailma laevandust suunama raskete, suure CO2 sisaldusega kütuste kasutamiselt väiksema keskkonnajäljega alternatiivide poole.
Energeetikavolinik Kadri Simson ütles Brüsselis Ärilehele, et sel on kahtlemata otsene mõju Eestis toodetava põlevkiviõli väljavaadetele. „See täpselt tähendabki seda, et sinu turg on kahanev,“ ütles ta vastuseks küsimusele, kuidas kolmapäeval avaldatud ettepanekud põlevkiviõli mõjutavad.
„Tõenäoliselt mingi aeg on sellele toodangule veel turgu maailma meredel. Aga kasvavad alternatiivid kindlasti tulevad tehnoloogiliselt kiiremini peale, kui oskame täna ette kujutada,“ hoiatas ta samas pikemaajaliste lootuste panemise eest toodangu turustamisvõimalustele tulevikus.
Euroopa Komisjoni kõrgeim transpordiametnik Henrik Hololei seletas, millised uued kütuste nõuded merenduses ettepaneku järgi tulemas on.
„Merenduses sõidetakse täna 99% raskeõlidega. Natuke on LNG-d, kuid kõik on rasked kütused. Merenduses peame saama CO2 heitmed alla,“ märkis Hololei.
Tema sõnul kehtestatakse laevanduses nõuded kütuste CO2 intensiivsuse vähendamiseks ja laevafirmad peavad hakkama pidama täpset aruandlust. „Merendusettevõtjad peavad hakkama raporteerima, kuidas nad kütuseid kasutavad. Iga aasta teevad nad kokkuvõtte, et kogu ettevõtte kütuse kasutamise peale peab hakkama CO2 intensiivsus vähenema,“ rääkis Hololei.
Merendus on teatavasti aga äärmiselt globaalne ega piirdu vaid Euroopaga. Seetõttu tekib kohe küsimus, et kas laevafirmad ei saa hakata nõuetega trikitama. Hololei rääkis, et nõuded ei hakka kehtima mitte üksnes EL-i sees sõitvatele laevadele, vaid kõigile Euroopasse saabuvatele ja lahkuvatele alustele, kust või kuhu iganes nad teel on.
„Ütleme, et tahetakse teha nii, et Hiinast tulev laev teeb peatuse Türgis ja siis sõidab sealt Kreekasse ning maksab vaid selle viimase jupi pealt. Kui inimesi ja kaupa laevalt maha ei lähe, siis arvesse ei lähe,“ ütles Holelei viidates, et kütusearvestus käiks ikka päris teekonda arvestades.
„Kas siis hakkavad Türgist edasi kaupa veokiga vedama?“ küsis ta ja vastas, et ei usu sellesse. „Üldiselt arvame, et kuna laevateede mustrid on suhteliselt kindlalt paigas, siis mingeid suuri muutusi ei tule. Kõik laevad EL-is, pluss pool Euroopasse mujalt sissetulevast ja väljaminevast sõidust lähevad arvesse,“ lausus Hololei.
Ka tema ütles, et laevanduse suund saab olema pöördumatult puhtamate kütuste poole. Mis puutub põlevkiviõli tulevikku laevakütusena, vastas Hololei sellele diplomaatiliselt. „Sellel on oma väljakutsed. On selge, et fossiilsel kütusel pole pikka eluiga, aga see ei tähenda, et ta homme ära kaob,“ sõnas ta.
Kuid temagi vaatas tulevikku ning nägi seal selgeid märke, et fossiilkütuste kasumlikul tootmisel ei pruugi olla enam pikka iga. „Täna on CO2 tonni hind juba 50 kandis. Aga siin on prognoose, et aastaks 2030 on see 300 eurot ja 2050 500 eurot. Siis tekib küsimus, kas tootmine on jätkusuutlik. Keegi ei ütle, et ärge tootke, kuid küsimus on, kas sellises keskkonnas tasub toota,“ arutas ta tulevikku silmas pidades.
