REPORTAAŽ | Vanalinna ilu ja valu: legendaarsed kohad asenduvad verivärsketega. "Kas nüüd või mitte kunagi"

Ühed sulgevad, teised avavad – just nii võime kirjeldada vanalinnas leiduvaid söögikohti. Plaanid on suured ning kolmandast viiruselainest ei taha keegi midagi kuulda.

On kolmapäeva pärastlõuna. Päike paistab, tuul paitab õrnalt hinge ning õues on suviselt soe. See on päev, mil võtan ette rahuliku jalutuskäigu vanalinnas. Niivõrd pika ja sügava ajaloolise taustaga paik tekitab huvi kõige sealse toimunu vastu. Ma ei satu siia tihti, sest turistimassid saavad minust tavapärasel ajal võitu. Giidide käeläbi õpivad nad masside kaupa tundma meie kultuuri ja ajalugu, külastavad kohvikuid ja poode. Praegu neid aga vanalinna tänavatelt pigem ei leia. Neid ei saagi siin väga olla, sest viirus on teinud oma töö.

Avastasin oma teekonnal mitmeid uusi kohti ning ka vanu, kellede seas on paraku neidki, kes tõenäoliselt enam kunagi oma uksi ei ava.