VKG asub uurima 800-miljonilise tootmiskompleksi loomise võimalust Ida-Virumaale
Eeldatav investeeringumaht ulatub 800 miljoni euroni ja tootmine alustaks tööd kõige varem 2026. aastal.
VKG juhatuse esimehe Ahti Asmanni sõnul vajab Eesti paberipuidu väärindamiseks kaasaegset biotoodete tootmiskompleksi ning Ida-Virumaal on olemas eeldused sellise tootmise rajamiseks.
„Biotoodete tootmise rajamine annaks tõuke Eesti ja Ida-Virumaa majanduse mitmekesistamisele ja keskkonnaeesmärkide täitmisele, vastates maailmas aina kasvavale nõudlusele biotoodete järele,“ ütles Asmann ja lisas, et kompleksi rajamine suurendaks hüppeliselt puidu väärindamise võimalusi Eestis, asendades osaliselt senist väljavedu ja põletamist.
VKG soov on planeerida kaasaegse biotoodete tootmiskompleksi rajamist tihedas koostöös kohaliku kogukonnaga.
„Tagamaks parimal viisil kogukonna huvide kaardistamise ja kaasamise, oleme otsustanud teha ettepaneku Lüganuse vallale KOV eriplaneeringu algatamiseks,“ ütles Ahti Asmann. Võimalike asukohtadena näeb VKG tänase tootmisterritooriumi vahetus läheduses olevaid asukohti, mis ei asu elamupiirkondade vahetus läheduses.
Lüganuse vallavanema Andrea Eiche sõnul on Ida-Virumaa arengut soodustavad plaanid tervitatavad
250 töökoha loomine piirkonda on selles valguses ülioluline. Vald hakkab menetlema eriplaneeringut nii, nagu seadus ette näeb. "Kindlasti peab kogu protsess toimuma dialoogis kogukonnaga," kommenteeris Andrea Eiche.
Toormena hakkab kompleks tootma lahustuvat tselluloosi, tselluloosi, tallõli ja taastuvenergiat, bioväetisi ja kasvuparendajaid. Lõpptoodanguna aga tekstiilitööstusele erinevate kangaste toorainet näiteks viskooskanga toomiseks.
Lisaks avab biotoodete kompleksi väljaarendamine võimaluse toota nii biokütuseid, kui ka erikeemia tootegruppe: plastifikaatoreid, sideaineid, fenoole, polüestreid, hüdrogeele, antioksüdante jm. Toodangumaht saaks olema sõltuvalt tootest ja toorainest 330 000 kuni 500 000 tonni aastas.
Lisaväärtusena tõuseks tootmiskompleksi rajamisega esialgsete hinnangute kohaselt Eesti taastuva elektrienergia tootmine 730 GWh võrra aastas, millest pool suunatakse vabale turule. Rohelist soojusenergiat hakatakse kasutama Kohtla-Järve ja Jõhvi linnade kaugküttega varustamiseks.
Eeldatav investeeringumaht on VKG hinnangul kuni 800 miljonit eurot ning tootmise rajamisel tekiks 250 uut hästitasustatud töökohta. Tootmisahelasse lisanduks vähemalt 1 000 kaudset töökohta.
Tulevane tootmine hakkaks kasutama paindlikku KRAFT-tehnoloogiat, mis on puidumassi keemiliseks töötlemiseks parim võimalik tehnoloogia (PVT).
Planeeritavas kompleksis järgitakse kõige rangemaid Euroopa Liidu keskkonnanõudeid nii õhu- kui veepuhastuse ja kasutuse osas. Kompleks plaanib tootmiseks kasutada Ojamaa kaevandusest pumbatavat vett, mille aastane vajadus on 12,5 miljonit kuupmeetrit. Rajatava veepuhastusjaama ja olemasoleva kollektori kaudu suunatakse puhastatud vesi, mille kvaliteet on vastavuses PVT tasemega, Soome lahte.
VKG on teostanud idee analüüsimiseks keskkonnaalaseid eeluuringuid ja lisaks on Põhjamaade konsultatsioonifirma AFRY koostanud eeltasuvusuuringu.
