Edasine suhtlus kelmidega toimus Skype'i kaudu, kus naist juhendati avama kontot veebilehel dmf-bank.com ja edastama enda foto koos isikut tõendava dokumendiga. Dmf.bank.com lehel kajastus deposiit summas 87 225 dollarit, mis pidi väidetavalt kuuluma naisele.

Pärast seda petsid väidetavad panga esindajad naiselt välja erinevatel ettekäänetel kaardimakseid kogusummas 53 335 eurot, kuid enne lubatud raha naine kätte ei saanud.

Politsei alustas menetlust.

Sarnased kelmused on hoogustunud

„Kelmused, mille toimepanekuks, petmiseks ja raha liigutamiseks kasutatakse ennekõike digitaalseid suhtluskanaleid ja platvorme, on digitaalsete kanalite leviku laienedes hoogustunud,” on Põhja ringkonnaprokurör Jürgen Hüva varem Delfile selgitanud.

Levinumad petuskeemid on seotud investeerimise, lemmikloomade ostmise ja armastuse otsimisega. Investeerimiskelmuste puhul helistab ohvrile isik, kes pakub kahtlaselt head rahateenimisviisi. Lemmikloomade puhul petetakse raha välja kuulutustega, milles pakutakse soodsa hinnaga fiktiivseid loomi, kuid tehingut tehes lisatakse veel kõikvõimalikke tasusid. Armukelmidega tutvuvad inimesed tavaliselt internetis, kus neid algul hullutatakse magusa jutuga, kuid peagi soovitakse raha.

2019. aasta novembris investeerimispettuse ohvriks langenud raplamaalane jäi ilma üle poolest miljonist eurost. Venekeelne mees pakkus talle telefonitsi investeerimisvõimalust. Tema kandis kahe isiku nõudmisel ja juhendamisel raha välismaa kontole, millele ta ise enam ligi ei pääsenud. Selle juhtumi menetlus käib.

Samuti on registreeritud juhtum, kus inimene kandis kolme kuu jooksul kelmidele nn investeeringuteks üle rohkem kui 70 000 eurot. Paljude juhtumite puhul on kahju jäänud 40 000–50 000 euro kanti. Vahel tuleb ette, et inimene saab pärast esimest sissemakset petuskeemist aru ja kahju piirdub 200–300 euroga.

Prokurör Hüva rõhutab, et internet võimaldab kurjategijatel jätta usaldusväärse mulje ja ühtlasi tekitab petliku anonüümsustunde, mistõttu veebis kiputakse tegema julgemaid otsuseid kui muidu. Telefonitsi tehtud pakkumistesse tuleb alati suhtuda kriitiliselt. Endiselt on levinuim skeem selline, et inimestega võetakse telefoni teel ühendust ja pakutakse neile suure tootlusega investeerimisvõimalust. Ohver suunatakse veebilehele, kuhu ta jätab oma kontaktandmed. Seejärel võetakse temaga juba ühendust ja juhendatakse, kuidas ja kuhu ta peab raha maksma, või võetakse kaugjuhtimisprogrammide AnyDesk või TeamViewer kaudu tema arvuti üle. „Väga üldistatult võibki öelda, et kuna sellised kuriteod on saanud suurema hoo just viimastel aastatel, on sel põhjusel jõustunud kohtulahendeid veel vähe,” märkis Hüva.

„Neist juhtumitest on enamik sel aastal olnud sellised, kus inimene on langenud kas sotsiaalmeedias nähtud reklaami ohvriks või leidnud sotsiaalvõrgustikust inimese, kes soovitab ohvrile häid teenimisvõimalusi, mis osutuvad kelmuseks,” selgitas Põhja prefektuuri kriminaalbüroo kelmuste ja majanduskuritegude eriasjade uurija Margus Semjonov. Ta ütles, et politsei saab iga nädal teateid telefonile helistanud „maakleritest”, kes on pakkunud investeerimisvõimalusi.

Politsei- ja piirivalveameti andmeil on suurem osa kelmuste ohvreid keskeri- või kõrgharidusega. Üle poolte investeerimispettuste ohvrite on 50–69-aastased ja peamiselt mehed. Kolmveerand pettasaanuid elab Tallinnas või Narvas.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid