Riigikontrolör on õlitehase suhtes kriitiline: tasuvusarvutusi pole siiani esitatud ning riigiabi võib olla ebaseaduslik

Riigikontrolör Janar Holm heidab kirjas rahandusministeeriumile ette, et põlevkivitehase uusi tasuvusarvestusi pole enam kui aasta pärast tähtaega endiselt esitatud. Lisaks kardab Holm, et õlitehase rajamiseks eraldatud raha võidakse käsitleda kui ebaseaduslikku riigiabi.

Holmi sõnul lubas rahandusministeerium mullu 27. märtsil Eesti Energiale õlitehase rajamiseks raha taotledes, et hiljemalt mullu 1. juuniks esitatakse valitsusele ka investeeringuga seotud uued tasuvusarvestused. "Riigikontrollile teadaolevalt ei ole valitsusele selliseid arvutusi esitatud. Kas Rahandusministeeriumil on plaanis Euroopa Liidu kliimapoliitika ettepanekute valguses esitada Vabariigi Valitsusele ülevaatamiseks õlitehase investeeringu uuendatud tasuvusarvutused, mis võtavad arvesse olukorra dünaamikat ja erinevaid arengustsenaariume?" märkis Holm.

Lisaks heidab riigikontrolör rahandusministeeriumile ette, et uue õlitehase rajamine ei ole kuidagi kooskõlas Euroopa Komisjoni roheleppega, mille alusel peaks Euroopa Liit 2050. aastaks saavutama kliimaneutraalsuse. "Valitsuse tegevusprogrammis on punkt, mis ütleb, et eesmärk on loobuda põlevkivi kasutamisest täielikult aastaks 2040," kirjutas Holm.

"Kas, ja kui, siis kuidas on Rahandusministeeriumil kui ASi Eesti Energia ainuaktsionäri esindajal plaanis üle vaadata ja muuta äriühingule seatud omaniku ootusi põlevkiviõli tootmise suhtes?" küsis Holm rahandusministeeriumile saadetud päringus.

Lisaks leidis Holm, et Euroopa Liit võib õlitehase rajamiseks eraldatud raha käsitleda kui ebaseaduslikku riigiabi: "Valitsuse liikmed on otsust kommenteerides seletanud, et aktsiakapitali laiendamine põlevkiviõlitehase loomiseks aitab muu hulgas luua ja säilitada töökohti Ida-Virumaal ning teenida riigile maksutulu, mis on sotsiaal-majanduslikust ja riigi tulude vaatenurgast mõistetav püüd. Samal ajal võib ELi riigiabi reegleid tõlgendada selliselt, et kui riik teeb ettevõtte rahastamise otsuse lisaks ärilistele kaalutlustele ka muudel põhjustel, võib tõusta küsimus otsuse kooskõlast ELi reeglitega. Kas rahandusministeerium on selleks, et välistada tulevikus pärast õlitehase valmimist võimalikke riigiabi pinnalt tekkivaid vaidlusi ning võimalikke tagasinõudeid, igakülgselt analüüsinud kõigi aktsiakapitali suurendamise kaalutluste kooskõla ELi riigiabi reeglitega ning konsulteerinud Euroopa Komisjoniga?"