Tööandjad toetavad terviseameti plaani: me ei ole vastu, kui andmekaitsereeglitest kinni peetakse

Terviseamet on asunud otsima võimalusi, kuidas läbi seadusemuudatuse saaks läbi töökohtade kaardistada, millised töötajad on vaktsineeritud, millised mitte. Tööandjate liit on esialgu plaani osas soosiv.

„Me ei ole vastu, kui tööandjate halduskoormus ei tõuse ja kasutatakse niigi juba riiklikes registrites olevaid andmeid järgides andmekaitse reegleid. Selge on see, et riigil peab olema täpne ülevaade vaktsineeritutest ning erinevate süsteemide ühildamine ja andmete ristkasutus on mõistlik,“ ütles tööandjate keskliidu õigusnõunik Piia Zimmermann.

ERR kirjutas eile, et terviseamet soovib saada ülevaadet vaktsineeritutest töökohtade lõikes. Selleks on vaja muuta nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadust ja maksukorralduse seadust. Andmekaitseinspektsioon on uute andmete kogumise osas aga kriitiline.

"Praegu selliseid andmeid meil ei ole. Nende andmete saamine võtab aega, see on kohmakas. See on üks selle seaduse mõte, et neid otsuseid ja sellist käitumist saaks kiiresti korrigeerida," põhjendas seaduse muutmise vajadust terviseameti nakkushaiguste osakonna peaspetsialist Juta Varjas.

Andmekaitse inspektsioon näeb kevadel riigikokku jõudnud eelnõus puudusi. Näiteks, et jäeti eelnõuga eraelu puutumatuse mõttes olulised küsimused valitsuse otsustada.

"Kõik see, mis andmed selle seaduse alusel nakkushaiguste registrisse kogutakse, otsustab valitsus oma määrusega – mis andmed, kust registritest, teistest registritest ja kui kaua säilitatakse. Eriti tekitas meelehärmi, et sisuliselt seadusega anti valitsusele volitus neid andmeid säilitada tähtajatult," selgitas inspektsiooni õigusnõunik Liisa Ojangu.