Hiiumaa kultuurikorraldajate kiri: hapnikutoru Hiiumaale pigistatakse peaaegu kinni. Millega oleme selle ära teeninud?

"Kui naabril aluspüksid ära kuluksid, siis hea meelega laenaksime puhtaid ja terveid trussikuid, kuid mitte enda jalast võetuid, sest see oleks ebatervislik ja talumatult ebamugav kõigile," lõpetasid Hiiumaa kultuurielu hoidjad kirja majandus- ja kommunikatsiooniministrile Taavi Aasale.

Kolmapäeval Kuivastu sadamas saarlaste praamiga aset leidnud õnnetuse tõttu kannatavad ka hiidlased. Kuigi parvlaev Tõll teenindas reisijaid mandri ja Saaremaa vahel, otsustas laevaliiklust korraldav riigifirma TS Laevad laenata Hiiumaa ja mandri vaheliselt liinilt hiidlaste suuremat parvlaeva Tiiu ning panna see sel nädalavahetusel saarlasi sõidutama.

Kas selline kord jätkub ka edaspidi, seda otsustab TS Laevad ühes majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga esmaspäeval.

Hiiumaal näitusi ja kontserte, kodukohvikute päevasid ja teatrietendusi korraldavad inimesed kirjutasid avaliku kirja majandus- ja kommunikatsiooniministrile Taavi Aasale ja TS Laevade juhatusele, kus selgitavad, miks nende hinnangul on selleks nädalavahetuseks kehtestatud praamikorraldus ebaaus.

Delfi avaldab kirja täismahus:

Miks meid peetakse vähem tähtsaks?

Avalik kiri majandus- ja taristuminister Taavi Aasale ja TS Laevad juhatusele

Kas hiidlased, kas Hiiumaa majandus on vähem olulised kui teised suursaared ja nende elanikud?

Ei ole saladus, et südasuvi on Muhus, Saaremaal ja Hiiumaal turismis ning kultuurielus tippaeg. Samamoodi on iseenesest klaar, et selle tähtsa perioodi mitmekülgse, elava ja publiku kõikvõimalikke soove arvestava eeskava üleval hoidmiseks on nii saarlased, muhulased kui hiidlased töötanud terve eelneva aasta ning tippaja tulemustest oleneb nende käekäik sellele järgneva aja jooksul.

Hapnikutoru, kastevoolik, arter, mis nii Muhu ja Saaremaa kui Hiiumaa kultuuri- ja turismivaldkonda värskusega toidab ning üleüldse elus hoiab, on parvlaevade liiklus mandri ja saarte vahel.

21. juulil Kuivastu sadamas toimunud avarii parvlaev Tõlluga pigistab seda hapnikutoru ahtamaks. Üks neljast, rahvakeeli suurest praamist, mis mandrilt Muhusse, Saaremaale ja Hiiumaale sõidavad, on rivist väljas. Tema asemel võttis koha sisse poole pisem praamike Regula.

Oleme nördinud ja arusaamatuses, et Regula ei jää sõitma mandri ja Kuivastu vahele purunenud Tõllu asemel, vaid väikealus tuuakse mandri ja Hiiumaa vahelisele mereteele suure parvlaeva Tiiu asemele. Tiiu viiakse Rohuküla-Heltermaa liinilt Virtsu-Kuivastu liinile.

Hiiumaad ja mandrit ühendav hapnikutoru oli juba õnnetuse-eelsel ajal kitsam kui elumahla andev liin Muhu-, Saaremaa ja mandri vahel.

Kui neli uut ja prisket parvlaeva argiselt ja täies töökorras merd sõidavad, on Virtsu-Kuivastu liini parvlaevade Tõllu ja Pireti üleveovõimekuseks 450 sõiduautot tunnis, samal ajal kui Hiiumaa liinil toimetavate sama suurte Leigri ja Tiiu võimekuseks on 120 autot tunnis.

Üle kolme korra suurem vahe tuleb sellest, et Hiiumaa reis kestab ligi tunni võrra kauem. Mida väiksem on võimekus, seda pikem on ülesõidu ooteaeg sadamas.

Kuivastu ja Virtsu vahet jääksid sõitma suurem Piret ja väiksem Regula, veaksid nad ära 322 autot tunnis.

See oleks ikkagi rohkem, mitu korda rohkem kui olukorras, mil Hiiumaa ja mandri liini jääksid endiselt teenindama suured laevad Leiger ja Tiiu.

Majandus- ja taristuministeeriumis ning TS Laevade juhatuses vastu võetud otsus tekitab olukorra, kus Hiiumaale jäävad sõitma väike Regula ja suur Leiger ning Muhu- ja Saaremaale Piret ja Tiiu. Selle tagajärjel suudetakse Hiiumaa ja mandri vahel vedada 86 sõiduautot tunnis ning Muhu- ja Saaremaale 450 autot tunnis.

Olukord, mis oli juba enne ebavõrdne, muutub veel ebavõrdsemaks. Kordades ebavõrdsemaks, räigelt ebavõrdsemaks. Hapnikutoru Hiiumaale pigistatakse peaaegu kinni. Millega on hiidlased selle ära teeninud? Kas sellega, et Hiiumaa on väiksem, hiidlasi vähem?

Mainima peab ka seda, et Regula sõitis juba varem kolmanda lisapraamina Kuivastu ja Virtsu vahet ning kuna laevatee kitsuse tõttu ei ole võimalik Heltermaa ja Rohuküla vahel vabas graafikus praame liinile panna, on ebavõrdsus ja olukorra keerukus veelgi rohkem hiidlaste kahjuks.

Aga Saaremaal on ooperipäevad, rõhutatakse. Hiiumaal on ka ooperipäevad – kogu aeg on siin ooperipäevad -, alates väikestest kontsertidest ja etendustest Kõpu poolsaare otsas Kalana kohvikus Kadakas ja restoranis Äär, lõpetades suuremahulisemate kogunemistega Sõru merepäevadel ja Sõru Saundi festivalil Hiiumaa lõunatipus. Lisame stand-up-etendused ja rock-kontsertide programmi JESi suvekohvikus Kõpus, Margus Tabori uue tüki “...ja Margus Nõukogude armeest”, X Pühalepa muusikafestivali Erkki-Sven Tüüri tippteostega, vahuveiniviikendi, Homecomingu festivali Kärdlas ja legendaarsed kodukohvikutepäevad üle Hiiumaa. 

Loetelu võib jätkata Hiiumaa erinevate paikadega, lisades sündmusi ja ettevõtmisi, mis eri ooperitest, kuid kõik ühtemoodi olulised. Kokku toimub Hiiumaal järgmise paari nädala jooksul üle 100 (!) kultuuri- ja spordisündmuse. Kas need on vähem oodatud ja vajalikud?

Lahendada tekkinud kriis, pigistades kinni Hiiumaa hapnikuvoolu, ei mõjuta kehvasti ainult selle suve allesjäänud nädalaid. Kui meie külalistele jääb Hiiumaast kogemus kui lõputust praamile pääsemise ootamisest Rohukülas ja Heltermaal, jääb see tuim, kuiv ja kurnav maik neile pikaks ajaks mällu. See mõjutab Hiiumaa külastatavust veel mitu järgmist aastat.

Me ei arva sugugi, et Muhu ja Saaremaa kultuuriüritused on vähem tähtsad kui Hiiumaa omad. Niisamuti ei arva me, et Muhu ja Saaremaa turismindus on vähem tähtis kui Hiiumaa oma. Mitte kellelgi meist pole õrna mõttevirvendustki, et muhulased ja saarlased ning nende elu ja majandus on tähtsusetumad kui hiidlased ja nende elu ning majandus.

Aga… majandus- ja taristuminister Taavi Aas ja TS Laevade juhatuse esimees Indrek Randveer, teie otsus vähendada õnnetusejärgselt Hiiumaa ja mandri vahelise parvlaevade reisijateveo mahtu näitab, et meid peetakse vähem tähtsaks. Hiidlased, Hiiumaa elu, turism, kultuuri- ja spordiüritused on teie jaoks vähem tähtsad. See on ebavõrdne kohtlemine. See on arusaamatu, vastuvõetamatu ja ülekohtune.

Kriisi ei saa lahendada nii, et jõudu kasutades tuuakse hiidlaste elu ja majandus ohvriks.

Kui naabril aluspüksid ära kuluksid, siis hea meelega laenaksime puhtaid ja terveid trussikuid, kuid mitte enda jalast võetuid, sest see oleks ebatervislik ja talumatult ebamugav kõigile.

Katrin Visnapuu

Sõru Merekooli Selts, Sõruotsa Külaselts, Sõru Merepäevad

Margus Tabor

Kadri Tikerpuu

SKENE Katus Kunstile

Etendused “...ja Margus Nõukogude armeest”

Siim Nestor

Festivali Sõru Saund korraldaja

Raul Saaremets

Festivali Sõru Saund korraldaja

Kristel ja André Abner

Restoran Kork ja Kärdla Kuursaal

Vahuveiniviikendi korraldajad

Jesper Parve

Pihla Inspiratsioonitalu ja Jes Suvekohviku peremees ning

Hiiumaa Vabakooli juhatuse esimees

Endrik Üksvärav

Pühalepa muusikafestivali kunstiline juht ja korraldaja ning

Veskimäe muusikatalu peremees

Ly Meldorf

Käina Huvi- ja Kultuurikeskuse direktor

Kodukohvikute päevad Hiiumaal

Tõnis Kasemets

Soonlepa karjamõisa teatrietenduste korraldaja

Maret Kukkur

Reigi pastoraadi näituste korraldaja, kuraator ja kunstnik

Toomas Paap

Hiiumaa XV Puhkpillipäevade korraldaja

Ingrid Purge

Hiiumaa öölaulupeo korraldaja

Arno Kuusk

Hiiumaa Kino MTÜ

Margit Kääramees

Suvi Kassaris & Kassari Kultuurineljapäevade sarja projektijuht

Orjaku sadama külamaja perenaine

Arvo Haasma

R.Tobiase nimelise Kärdla Muusikakooli direktor ja festivali

Gambavaim korraldaja