Väikeste laste kõrvalt mõisavalitsejaks: tahtsin midagi ellu viia ja edasi arendada

„Kui meie perekond mõisaga ei tegeleks, siis milline oleks alternatiiv? Niisama olla ja rahulikult võtta? Ei. Olen ikka tahtnud tegutseda, midagi ellu viia ja edasi arendada, " räägib Kaagjärve mõisapreili Maritta Pillaroo.

Maritta Pillaroo tegevust Kaagjärve mõisas on eriti viimase paari aasta jooksul hakatud laiemalt tähele panema. Sel talvel, just vabariigi 103. sünnipäeva eel, pälvis tarmukas naine auhinna „Valga valla aastaring". „Tänu tema ja ta pere tegevusele on veel vaid 7 aastat tagasi tühjana seisnud ja mahajäetud moega Kaagjärve mõis tundmatuseni muutunud. Sellest on kujunenud nii vallale oluline turismiatraktsioon, mitme sündmuse toimumispaik kui kogukonnakeskus," märgiti tunnustuses. Lisaks on Maritta Pillaroo kohta märgitud, et arengud uusrenessanslikus Kaagjärve mõisas on andnud uue hingamise kogu Kaagjärve külale, tema aktiivsus ja ettevõtlikkus on eeskujuks kohalikule kogukonnale, sest ta on taaselustanud Karula piirkonna ühe olulisema sümboli.

Kuidas siis sobiks teda kutsuda: kas mõisapreiliks, nagu on kirjas ühes leheloos eelmisest aastast („Kaagjärve mõisa tuleb balletisaal", Lõuna-Eesti Postimees, 9. oktoober 2020)?

Maritta muigab, et preiliks ta vist enam hästi ei kvalifitseeru, sest on toimetanud väikeste laste kõrvalt ja viibib praegugi lapsepuhkusel. Seejärel ootab teda töökoht personalipartnerina rahvusvahelises firmas. Kõik see ei takista aga aktiivset tegutsemist Kaagjärve mõisas, mis on perekondlikult kestnud juba seitse aastat.

Kui küsida, et kuidas tema poolt teostavat ettevõtlust valdkondlikult nimetada või et millise teenuse pakkumisega meil tegu on, siis leiab Maritta mitmeid vastusevariante. „Mõnes suuremas organisatsioonis oleks mu ametinimetuseks tegevjuht, kuid eelkõige tituleeriks ma end kui asjaajaja, kes teeb, mis vaja. Kui esindan mõnel pidulikul üritusel Kaagjärve mõisa ja meiekandi tegemisi, siis tutvustan end mõisapreilina. Kuna tegevust on seinast seina ja just praegu ehitame hotellitube välja, siis olen vähemalt poole kohaga ka ehitusprojekti juht," räägib Maritta kohvi pakkudes. Ta lisab, et kuna peagi algab mõisas laagrihooaeg, siis on tema organiseerida laagritesse osalejad, kvalifitseeritud kasvatajad ja kokk. See juba hõlmab näiteks personalitööd ja turundustegevusi. Ühtlasi on ta erinevate pidude ja ürituste korraldaja, tegevusulatus on lai.

Tagasi vanavanemate radadel

Kas Karula kandil võiks olla mingeid eelised eneseteostuseks? Pärast lühikest mõttepausi teatab naine, et kui maal elada, siis tuleks võtta sellest maksimum. „Kui meie perekond mõisaga ei tegeleks, siis milline oleks alternatiiv? Niisama olla ja rahulikult võtta? Ei. Olen ikka tahtnud tegutseda, midagi ellu viia ja edasi arendada."

Ilmselgelt pole Maritta jaoks alternatiivi ka Kaagjärve kui elukoha osas, siinne kant on naisele väga südamelähedane. Ta on küll Valgas kasvanud, aga Kaagjärves lapsest peale suviti maakodus elanud. Tema ema ja tädi - mõisaprouad! - käisid omal ajal koolis siinsamas mõisahoones asunud koolimajas, kus omakorda nende ema-isa õpetajaametit pidasid. Terve suguseltsi side just selle paiga ja mõisahoonega on igati tugev ning Kaagjärve mõisa ja küla pildile toomine on ägedaks väljakutseks. „Mulle väga meeldib siin olla, hommikuti mõisa trepi peal kohvi juua ja vaadata, kuidas kured peale niitmist pargialt konnasid otsivad...," lausub Maritta mõtlikult. Talle meeldib mõelda, et tänu nende tegevusele on piirkond atraktiivsemaks saanud, seda nii turismisihtpunkti kui elupaigana. „Võib öelda, et kinnisvara hinnad on juba üsna tuntavalt tõusnud. Seega tekib inimestel soov siia elama tulla - kui keegi ostab maja või krundi, siis vaadatakse ikka, mis siin piirkonnas tehakse. "

Tekst: Kuido Merits

Loe rohkem siit.