Uus juht tunnistab: rahapesuskandaal on Danskele rängalt mõjunud, pangajooks pole siiani järele andnud

Kolm aastat pärast seda, kui lahvatas kogu maailma vapustanud Danske rahapesuskandaal – mida on nimetatud ka suurimaks omasuguseks –, ei ole selle mõju Taani suurimale pangale vaibunud. Jaekliendid jooksevad jätkuvalt meie juurest ära, tunnistab Carsten Egeriis, kes on pärast Thomas Borgenit juba kolmas inimene panga eesotsas.

Taani suurpank, mis kunagi oli üks Skandinaavia parima mainega ettevõtteid, ei ole siiani suutnud taastuda kolme aasta tagusest rahapesuskandaalist, mis tõi kaasa kriminaaluurimised nii Euroopas kui USA-s, kirjutab Bloomberg. Kuigi ärikliendid on skandaali pangale juba andeks andnud, ei ole seda teinud lihtsad taanlased, tõdeb aprilli keskpaigast Danske tegevjuhiks saanud Carsten Egeriis.

„Mainekriisi tagajärgedega tegeleme jätkuvalt,” põhjendab ta. Egeriis räägib, et Taani jaeklientide lahkumine ning pidev turuosa langus jätkub. „See on ilmselgelt üks mu peamisi eesmärke – panna nad vastupidises suunas liikuma,” rõhutab värske pangajuht. Samas on üsna raske saada ülevaadet lahkujate osakaalust, kuna pank ei avalda neid numbreid oma kvartaliaruannetes.

Erinevad juhtumid kalliks maksma läinud

Danske panga rahapesujuhtum on kindlasti õpetlik näide sellest, kuidas kehva juhtimisega võidakse kalduda kõrvale sellelt teelt, kus investorid üha enam ootavad nii keskkonnaalast, sotsiaalset kui korporatiivset vastutundlikkust.

Alates 2018. aasta septembrist, kui Danske tunnistas, et läbi Eesti haru pika jooksul käinud kahtlase raha hulk küündis 200 miljardi euroni, on olnud tegu kõige kehvema käekäiguga Põhjamaade suurpanga aktsiaga. „Danske maksab väga kallist hinda oma eelmiste juhtide vigade eest,” sõnas Bloomberg Intelligence’i vanemanalüütik Philip Richards.

Carsten Egeriis, kes on juba kolmas Danske tegevjuht pärast seda, kui panga rahapesuskandaali tõmmanud Thomas Borgen sellelt kohalt lõpuks vallandati, rõhutab, et pank on juba pikalt tegelenud halbade juhtumite lahendamisega.

Lisaks rahapesuskandaalile on viimaste aastate jooksul tulnud avalikuks seegi, et pank võttis madala sissetulekuga klientidelt rohkem laenuintressi, kui ta oleks tohtinud. Sellega tõmbas pank endale ka poliitilise pahameele. Ühtlasi ei suutnud pank õigel ajal jaeinvestoreid teavitada sellest, et nad võivad raha kaotada, mistõttu sai pank selle eest trahvi kaela.

Panga eksjuht Thomas Borgen on jätkuvalt panga aktsionäride mitme kohtuasja sihtmärgiks, kuigi kriminaalsüüdistustest tema vastu on Taanis loobutud. Egeriis sai panga tegevjuhiks selle aasta aprillis pärast seda, kui tema eelkäija Chris Vogelzangist sai ühes teises rahapesujuhtumis kahtlusalune. Vogelzang oli Danske tegejuht olnud 2019. aastast.

Usub maine taastamisse

Bloomberg Intelligence’i vanemanalüütiku Philip Richardsi sõnul on kindlasti panga edasisele tegevusele oluline mõju ka sellel, et finantsregulaatorid jälgivad väga terava pilguga kõike, mis Danske pank teeb, mistõttu seatakse kahtluse alla kõik vähegi normidest kõrvale kalduvad tegevused.

Sel on kindlasti oma mõju ka panga tegevustele väljaspool Taanit. Näiteks peab ta kindlasti tõmbama kokku oma tegevusi USA-s, kuid kindlasti on sel tagasilöögid ka muudele panga tegevustele, mida regulaatorid liiga riskantseteks peavad. „Kõik see avaldab mõju panga sissetulekutele,” tõdes Richards.

Egeriis, kes oli varasemalt Danske riskijuht, ütleb, et ta on vägagi teadlik kõigist nendest väljakutsetest, mis tal pangajuhina on. Väga palju erinevaid asju tuleb korda saada, et panga maine võiks taastuma hakata, tõdeb ta. „Ma usun, et kui me liigume samm sammu haaval edasi, siis meie maine aja jooksul ka taastub,” rõhutas Egeriis.