Citadele panga Eesti filiaali jaepanganduse juht Marina Hakiainen lausus, et uuringule vastanud Eesti inimestest polnud ühtegi, kes oleks märkinud, et kasutab kiirlaene regulaarselt igapäevakulutuste katmiseks. „6% eestlastest vastas, et on küll kiirlaene kasutanud, kuid neil on õnnestunud need ka edukalt tasuda. 3% märkis, et neil on varem olnud raskusi selliste laenude tagasi maksmisega,“ sõnas Hakiainen.

Leedus ja Lätis on kiirlaenudude tarbimine aga märksa levinum. Kui eestlasest 76% sõnul pole nad kunagi kiirlaenu võtnud, siis Lätis on see number 64% ja Leedus 70%. „Natuke kahetsusväärne on see, et kõigest 8% vastanutest ütles, et kasutab erinevate laenutoodete jaoks üksnes panku, kus laenutooted on märksa reguleeritumad ja on kindlam, et võlg ei sunni tarbijat raskesse olukorda,“ lausus Hakiainen.

Citadele tellitud küsitlus uuris Baltikumi inimestelt ka olukordade kohta, mille jaoks on nad üldse valmis laenu võtma. „Positiivse poole pealt on küllaltki vähe neid, kõigest paar protsenti, kes oleks valmis võtma laenu näiteks mõne teise laenu kuutasu tasumiseks või igapäevaste kulude katmiseks. Samas on asju, mille jaoks on inimesed valmis laenama, kuid mida finantseksperdid soovitaksid pigem vältida. Näiteks võtaks 4% Baltikumi inimestest laenu pulma organiseerimiseks või reisimiseks ning 3% oleks valmis laenama soodsate investeerimisvõimaluste (krüptoraha, aktsiad jmt) tekkimisel,“ selgitas Hakiainen.

Baltikumi inimesed on kõige enam valmis laenama koduse remondi teostamiseks (EE-30%, LV-28%, LT-27%) ja auto ostuks (EE-29%, LV-28%, LT-27%). Neile järgneb juba märksa väiksemal määral terviserikete parandamiseks mõeldud laen (EE-14%, LV-13%, LT-15%) ning hariduse jaoks laenamine (EE-11%, LV-13%, LT-7%).

Küsitluse järgi väitis lausa 42% Eesti inimestest, et nad ei võta üldse laene. Lätis oli see number 41% ja Leedu 44%.