Selgituseks: DeFi ehk detsentraliseeritud rahandus on ehitatud smart contract’ile ehk nn nutikaid lepinguid toetavale plokiahelale. Valdavalt kasutatakse selleks Ethereumi, Binance’i või Troni ahelat, mis on kergesti programmeeritavad ja laia kasutajate kogukonnaga. DeFi rakendusi saab luua igaüks ja igaüks saab neid ka kasutada.

Virtuaalne vara on digitaalne väärtus, millega saab digitaalselt kaubelda või seda üle kanda. Seda saab kasutada makse- või kauplemisvahendina või ka investeerimise otstarbel. Virtuaalsete varade hulka ei kuulu näiteks FIATi valuutade, väärtpaberite ja muude finantsvarade digitaalsed lahendused.

Virtuaalvääringud on suhteliselt uus ja kiiresti arenev valdkond, mis võimaldab luua uudseid lahendusi erinevates sektorites alates finantssektorist ja lõpetades kunsti või spordiga. Kuigi on tavaline, et ettevõtjate mõttemaailm ja pakutavad innovaatilised lahendused liiguvad avalikust sektorist tihti üks samm eespool, siis krüptovääringute ehk digitaalsete finantside maailmas on tegemist lausa hüppeliste arengutega. Praegu on olukord, kus IT-arendajad ja ettevõtjad pakuvad investoritele teenuseid teistsuguse operatsioonilise või tehnoloogilise mudeli kaudu ning teevad seda efektiivsemalt kui kunagi varem ja ka kliendi jaoks suurema kasuga. Arvestades seadusloome järeletulemise aeglast tempot ja väga spetsiifilist valdkonda, nagu seda on krüptovääringud, oleme praegu olukorras, kus paljud pakutavad finantsteenused on reguleerimata ja investeerimine sellesse valdkonda on väga suure riskiga.

Muu hulgas peetakse krüptoraha süsteemi üheks nõrgaks lüliks turvaaukudega detsentraliseeritud vahetusplatvorme ehk DeFi börse, mis kahjustavad teenuse kasutajate huve ning kokkuvõttes kogu krüptoraha süsteemi huve ja ka mainet, sest nendel platvormidel ei vastuta valdavalt mitte keegi mitte millegi eest.

Õnneks on valitsuste tasandil plaanis juba lähikuudel võtta ette kardinaalsed meetmed, et peatada selles finantssektori osas nn põrandaalune tegevus. Oluline on siinkohal märkida, et ei plaanita krüptoraha täielikult keelustada, vaid eesmärgiks on muuta selle kasutamine, vahetamine ja kauplemine võimalikult turvaliseks, legaalseks ning läbipaistvaks.

Millise krüptovara valdkonna tegevuse üle siis tegelikult kontroll puudub?

Lühidalt: peer-to-peer-ülekanded, stablecoin’id ehk nn stabiilsed krüptorahad, nagu Tether, BUSD jms, privaatsed rahakotid, privaatsed krüptovarad, detsentraliseeritud vahetusplatvormid, ICOd, DeFi, NFT, nutikad lepingud jms.

Millised on lahendused?

Ettevõtted, kes tegelevad krüptovääringutega, peavad juba praegu paljudes riikides taotlema litsentsi (Kohustatud isik RahaPts § 10). Millised tegevused aga peaksid olema litsentseeritud ja millised mitte?

Praegu on olulisteks nõueteks tehingute läbipaistvus, hoolsusmeetmete rakendamine ja KYC ehk klientide isikusamasuse tuvastamine. Vahetusplatvormid ja krüptoprojektid, mis ei järgi eespool väljatoodud nõudeid, riskivad litsentsi peatamise või tühistamisega. Kui 2020. aastal oli krüptomaailmas tunda hirmu, et riigid soovivad Bitcoini ja teisi krüptovarasid ja virtuaalvääringuid keelustada, siis praegu teame kindlalt, et selline eesmärk puudub ning tegelik eesmärk on erinevatel jurisdiktsioonidel luua ühtsed nõuded kõigile selles finantssektoris tegutsevatele teenuse pakkujatele. Suurem eesmärk ongi luua uus reguleeritud finantssüsteem, mille aluseks oleksid rahvusvahelised rahapesu ja terrorismi tõkestamise eeskirjad (AMLD5).

Miks see on oluline just nüüd?

Paar aastat tagasi vohas meediakanalites uudis, et Facebook plaanib luua oma krüptoraha Libra. Selle hetke ei nähtud krüptorahas suurt ohtu globaalse finantssüsteemi stabiilsusele, kuid Libra ehk nn stablecoin’i võimalik turuletulek andis selge märgi: kui Facebook loob oma maksesüsteemi, mis on odavam, kiirem ja kasutajasõbralikum, kui seda on praegune finantssüsteem, siis võib senine finantssüsteem kokku variseda. Seda teemat arutati kõrgematel valitsustasanditel ja keskpankade juhtide rahvusvahelisel foorumil ning arutelusse kaasati organisatsioon Financial Action Task Force (FATF). FATF koostaski arutelu tulemusena sisulised soovituslikud juhendid panganduse ja finantsteenuste pakkujatele üle kogu maailma. Just nemad soovivad vastutada selle eest, et kõik krüptovaluuta vahetuskeskkonnad ja platvormid, kus FIATi raha vahetatakse krüptoraha vastu, on kaetud samade rahapesuvastaste nõuetega, nagu on pankades ja teistes finantsasutustes.

Praegu on olukord, kus plaanitakse taas kord ulatuslikult kasutada FATFi koostatud raamistikku ja seda juhendit rakendatakse juba alates juulist 2021. Paljudele krüptomaailmas tegutsevatele ettevõtetele tuli selline käik siiski kiire üllatusena.

Kas FATFi juhendid kehtivad kõikjal maailmas ja kas neil on seaduslik jõud?

FATF ei saa luua seadusi ega välja anda määrusi, sest tegemist ei ole selleks volitatud valitsusasutusega, küll aga on nad koostanud niinimetatud soovitused ehk juhendi, mille alusel toimida. Juhul kui riikide valitsused võtavad oma seaduseelnõude koostamisel FATFi juhendi aluseks ja selle põhjal koostatakse õigustloovad aktid (järgmine samm on seaduse vastuvõtmine), on vastavate nõuete järgimine nendes riikides juba kohustuslik. Enamik riike, sealhulgas eelkõige lääneriigid, on rahvusvahelisest koostööst huvitatud ja järgivad FATFi juhendeid juba praegu. On vaid aja küsimus, millal vajalikud õigusnormid seadustes konkreetsemalt sätestatakse. Kui seadused on vastu võetud, sõlmitakse juba rahvusvahelised lepingud ja kokkulepped ning need saavad rahvusvahelise õiguse osaks, mis sisuliselt asendavad siseriiklikke õigusakte.

Millal need FATFi juhendid seadustes rakendatakse?

Järgneva aasta jooksul on arvatavasti enamik praegustest soovitustest tõenäoliselt juba seadusega reguleeritud, kuid ilmselt selle aasta juulist võime juba eeldada, et neid soovitusi hakatakse rakendama riiklikes õigussüsteemides.

Sarnast õigusloome protsessi on edukalt kasutatud pangandus- ja maksusüsteemides ning nüüd reguleeritakse krüptovääringud. Iga riik peaks määrama pädeva asutuse või ka organisatsiooni krüptoturu järelevalveks. Eestis on selleks rahapesu andmebüroo. 1. jaanuarist 2021 on rahapesu andmebüroo eraldiseisev valitsusasutus ja büroo koduleht asub aadressil https://www.fiu.ee ning asutuse tegevust reguleerib rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus. Samas tasub märkida, et need määrused ei kehti aga keskpanga emiteeritud digitaalsete valuutade kohta.

Kellele täpsemalt piirangud ehk regulatsioonid kehtima hakkavad?

Kõik VASPid (Virtual Asset Service Provider) soovitakse sarnaselt pankadega reguleerida. VASP on nii lai mõiste, et see katab ära enamiku tegevustest ja projektidest krüptoruumis. Virtuaalvääringu teenusepakkuja on virtuaalsete varadega tehingute korraldaja. Siia alla kuuluvad virtuaalse vara teenuse pakkujad, isikud, kes teostavad ühte või mitut toimingut füüsilise või juriidilise isikuna, näiteks virtuaalsete varade ja FIATi valuutade vahetus, rahakotiteenuse pakkujad. Virtuaalsete varade ülekandmine (virtuaalsete varade kontekstis tähendab ülekandmine teise füüsilise või juriidilise isiku nimel tehingu tegemist, mis teisaldab virtuaalse vara ühelt virtuaalse vara aadressilt või kontolt teisele), virtuaalsete varade hoidmine ja/või haldamine, finantsteenuste osutamine, mis on seotud virtuaalse vara pakkumise ja/või müügiga.

Millised kohustused on virtuaalvääringu teenusepakkujal ehk VASPil?

Kõik VASPid peavad rakendama rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel KYCi õigusakte ja haldama tehinguid nõuetele vastavalt.

Kui virtuaalvääringu vahetusplatvorm ei täida vastavaid nõudeid, võib ta litsentsi kaotada või tema tegevus peatatakse või lausa keelustatakse. Näitena võib siinkohal tuua ühe suurima käibega juhtiva rahavahetusplatvormi Binance, kelle tegevus Ühendkuningriigis ja mitmetes teistes regioonides möödunud nädalatel sisuliselt keelustati.

Milliseid täpsemaid tegevusi oodatakse edaspidi VASPidelt ja mis see endaga kaasa toob?

Peer-to-peer-tehingud ei allu praegu regulatsioonidele ja on seetõttu seotud suure riskiga. FATF soovitab seda tüüpi tegevust rohkem jälgida ja piirata, võttes fookusesse nn stablecoin’id ja privaatsed rahakotid. Seepärast peaksid kõik VASPid koguma oma klientide andmeid läbi isikusamasuse tuvastamise enne kliendisuhte loomist ja selleks küsima vastavaid isikuandmeid (kliendi nimi, aadress, sünniaeg, passi või ID-kaardi andmed). Väga oluline on kohe määratleda, millisesse riskigruppi klient kuulub. Kui seni peeti oluliseks KYC ehk „tunne oma klienti” põhimõtet, siis nüüd on olulisemaks isegi KYCC ehk „tunne oma kliendi klienti” põhimõte ja KYCB ehk „tunne oma kliendi äri”. Ettevõtete puhul on kliendisuhte loomisel tähtis tuvastada kohe ka lõplik kasusaaja ja vara päritolu allikad. See toob kaasa küsitavate ja hoiustatavate andmete hulga suurenemise kuni selleni, et üha enam tekib vajadus rahapesu riskide juhtimisega tegelevate spetsialistide järele. Ettevõtjate ja klientide poole pealt ollakse tõepoolest olukorras, kus skeemitada on üha raskem ning need regulatsioonid peaksid krüptomaailma oluliselt turvalisemaks muutma.

Üks väga oluline uus ja hetkel soovituslik nõue puudutab klientide ja äripartnerite finantstegevusealast info talletamise ja jälgimise kohustust. FATF soovitab krüptovaluutaga seotud tehingute rakendamisel lähtuda traditsioonilistest pangaülekannete nõuetest ja see hõlmab ka kohustust hankida, hoida ja edastada ülekannetega seotud vajalikku teavet kasusaaja kohta, et tuvastada kahtlased tehingud ning vajadusel kasutada tehingute külmutusmeetmeid. Igale kliendile määratakse riskiprofiil, mille põhjal jälgitakse klienditehinguid, et teha kindlaks, kas tehingud on kooskõlas VASPi teabega kliendi, ärisuhete olemuse ja eesmärgi kohta. Kui omanikku kahtlustatakse rahapesus või kuriteos, terrorismi rahastamises vms, on VASPil õigus tehinguid kinni pidada või piirata, samuti on õigus varade külmutamiseks, sõltumata sellest, kas tehingu tegija on süüdi mõistetud või mitte. Kõik need tegevused loovad taas juurde palju töökohustusi ja uusi töökohti.

Kokkuvõttes võib öelda, et tegelikult suunavad FATFi soovitused krüptomaailma ettevõtteid (nii kliente kui ka teenuse pakkujaid) suuremale koostööle järelevalveasutustega. Näiteks Eestis on VASPil rahapesu andmebüroole raporteerimiskohustus. Muuhulgas, ka Bitcoini müügiautomaadid lähevad ülal loetletud regulatsioonide alla.

Kuidas suures pildis FATFi soovitused regulatsioonide osas Eestit ja kogu maailma mõjutavad?

Praegu võib krüptoruumis toimuva laias laastus jagada kaheks. Esiteks, teenusepakkujad, kes peavad oluliseks rahapesu riskide maandamist ja järgivad soovituslikke nõudeid ka ilma selleks kohustamata. Teine grupp teenusepakkujaid teenib paraku tunduvalt rohkem just selle pealt, et regulatsioone ei järgita ja liigub palju tuvastamata raha. Kuivõrd kiiresti ja millises mahus uus FATFi regulatsioonide juhend kogu virtuaalvääringute maailma mõjutab, on keeruline ennustada, kuid kindlasti aitavad regulatsioonid laiemal avalikkusel krüptoturgu rohkem usaldada ja murevabamalt oma investeeringuga siseneda ning kõige sellega seoses võidavad ka VASPid.

Võrreldes muu maailmaga on Eesti näidanud ennast innovatsioonisõbraliku riigina ja juba 2008. aastal reguleeriti esimesena Euroopa Liidus virtuaalvääringu teenuste osutamine, kui samal ajal paljud riigid kehitasid õlgu või püüdlesid krüptoraha keelustamise suunas. Selle tulemusena on Eesti olnud VASPi teenuste turuosaliste jaoks väga atraktiivne keskkond. Kuigi 2020. aastal jõustusid Eestis teenuste osutajatele rangemad nõuded, siis üllatavalt ei ole nõudlus ja huvi tegevuslubade vastu langenud, hoopis vastupidi. Lisanõuded lubade taotlemisel teevad kõigi jaoks pildi selgemaks ja need teenusepakkujad, kellel on tegevusluba päriselt vaja, on nõus selle nimel ka pingutama. Seega suurem reguleeritus ei heiduta turuosalisi, vaid suurem selgus ja täpsem reguleeritus, isegi kui sellega kaasnevad rangemad nõuded, on turuosaliste jaoks positiivseks arenguks. Hea näitena saab tuua seda, et Eesti on väljastanud tänase seisuga kokku 428 virtuaalvääringu teenusepakkuja tegevusluba ja nendest üksi 2021. aastal kokku 78 tegevusluba.

Ka investorite silmis on usaldusväärsed need isikud ja ettevõtted, kes lähtuvad FATFi juhistest ning kellel on vastav VASPi tegevusluba. Valitsuste tasemel (G20) on antud FATFile juba ülesandeks ka välja töötada krüptode rahvusvahelised eeskirjad. Rahvusvaheline õigusraamistik asendab või toetab siseriiklikke õigusakte, mistõttu krüptomaastikku on ees ootamas väga suured muudatused. Loodetavasti ei saa krüptosüsteemist regulatiivset miinivälja ja suudetakse välja töötada ühtsed rahvusvahelised õigusaktid, mis kehtivad kõikides maailma riikides.

Paraku aga Eesti riikliku rahapesu ja terrorismi rahastamise 2020. aasta riskihinnangu virtuaalvääringute teenuse pakkujate sektori riskide analüüs ja perioodil 2020–2021 toimunud arengute põhjal tehtud lisaanalüüs ei ole objektiivsed, jättes arvestamata olulised sektorit mõjutavad asjaolud ning võttes arvesse ebaõiged või vananenud andmed. Ebatäpne informatsioon ei saa jõuda õigete järeldusteni. Lisaks on riskihinnangu lisaanalüüs tehtud ilma sektori esindajaid kaasamata, mis samuti tervikpilti moonutab, muu hulgas ka seetõttu, et arvesse ei ole võetud sektori tagasisidet 2020. aasta seadusemuudatustele ning nende mõju ettevõtjatele, nende juhtimisstruktuurile ja protsessidele.

Kindlasti ei eita turuosalised rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide esinemist virtuaalvääringu sektoris ega soovi turu avamist ilma piiranguteta. Riigi järelevalve võimekuse suurendamiseks ja paremaks teostamiseks peab looma asjakohased süsteemid ja digitaalse võimekuse, mis peavad olema võimelised kaasas käima sektori pideva ja kiire arenguga. Peamised puudused tulenevad spetsiifilise oskusteabe puudumisest ja virtuaalvääringutega seotud tehingute struktuurilistest iseärasustest mitte arusaamisest. Oluline on kiiresti kaasata valdkonna spetsialiste, kes aitaksid tugevdada spetsiifiliselt virtuaalvääringute teenuste pakkujatele mõeldud hoolsusmeetmeid selliselt, et hoolsusmeetmete kohaldamine vähendaks virtuaalvääringutega seotud keskkonna atraktiivsust kuritegevusele. Ülereguleerimine võib aga viia paljud ettevõtted n-ö põranda alla.

MTÜ FinanceEstonia ja Eesti Krüptoraha Liit koos virtuaalvääringu sektori ettevõtjatega soovivad jätkuvalt teha riigiga koostööd ja kaasa mõelda, kuidas luua keskkond, mis vähendaks krüptovääringute finantsalast kuritegevust ja pettusi Eestis ning samas looks turvalisema keskkonna investoritele, parandaks krüpto mainet ja võimaldaks tegutseda seadusekuulekatel ettevõtjatel virtuaalvääringu valdkonnas puhta ärirõõmuga.