Kusjuures lendu ei ole tõusnud vaid Eesti pankade aktsiad: enam kui viis protsenti on kerkinud leedukate Šiaulių bankase aktsia. "Pangaaktsiate tõusu taga on ilmselt eelmisel nädalal avaldatud head kvartalitulemused, mis on müüjate indu aktsiatest loobuda vähendanud," märkis LHV maaklertegevuse juht Sander Pikkel.

Baltimaade pangaaktsiaid müüa soovivate investorite vähenemist tõestab Pikkeli sõnul eelkõige asjaolu, et kõigi kolme panga aktsiate hinnatõus on toimunud võrdlemisi suure aktsiakäibe pealt. "Turul pole hinna paigal hoidmiseks piisavalt müüjaid," leidis Pikkel.

Siiski seletas Pikkel, et rolli võivad mängida ka mitmed teised tegurid: "Euroopa Keskpank andis eelmise nädala lõpus teada, et 2020. aasta märtsis kehtestatud dividendide väljamaksmise piiranguid ei jätkata kauem kui 30. septembrini. Seega on ei kehti enam üldised piirangud vaid keskpank hindab iga panga kapitaliseerituse suhtarve tavapärase järelevalve protsessi raames." Lihtsamalt öelduna tähendab see seda, et pangaaktsiatelt on juba lähitulevikus oodata tänavusest märska kopsakamat dividendi.

Lisaks arvas Pikkel, et oma rolli mängib ka Balti turu väiksus - väikesel turul võib ühe aktsia edu teistele sama sektori ettevõtetele üle kanduda. Esimesena saigi juba möödunud nädala lõpus tiivad LHV aktsia, Coop Panga aktsia puhul on suurem hinnatõus toimunud alles täna. Võrreldes eilse kauplemispäeva lõpuga maksab Coop Panga aktsia artikli kirjutamise hetkel koguni 6,2 protsenti rohkem.