Asjatundja selgitab: mida oleks eestlastel Elroni jalgrattapileti saaga valguses õppida Hollandist?

Rattaparadiisis Hollandis alustatakse üle poolte kõikidest rongisõitudest rattal. Selline liikumisviis on nii majandusliku kui üldise heaolu tagamisel võtmetähtsusega ning ratturite arvukus ei näe seal vähenevat. Kuidas selleni jõuda, selgitab nutiparklate Bikeep tegevjuht Kristjan Lind.

Palju on räägitud sellest, kuidas Hollandi rattaparadiisiks saamise lugu sõltub asjaoludest nagu mägise maastiku puudumine, sotsioloogilised põhjused või soodne kliima. Bikeepi tegevjuhi Kristjan Linnu sõnul on selle taga hoopis järjepidev strateegia.

"Jalgrattaga sõitjale on Hollandis parkimine kas tasuta või soodsam kui autoga tulijale. Hoolikalt on ka läbi mõeldud strateegia rataste hoiustamiseks rongis, kasutatakse rattarendi ja -jagamise süsteeme, ratastele on loodud eraldi vagunid," kirjeldab Lind. Ka pakutakse ratta parkimist rongijaama, et inimene ei peaks ratast rongi kaasa võtma.

Hiljutise arutelu valguses, kus Elron kehtestas sellest nädalast rongides jalgratastele 50% tavapileti hinna ulatuses piletid, leiab Lind, et kindlasti ei tohiks rattaga tulijat Eestis kuidagi halvemasse positsiooni panna, sest see lükkab meid ühiskonnana tagasi autokeskseks, kuigi eesmärk on autod võrrandist välja jätta.

Jalgrattaliikluse toetamiseks on Bikeep Eestis välja töötanud nii nutikad rattagaraažid kui -parklad, kuhu rongijaama tulija turvaliselt ratta parkida saab, et seejärel teekonda rongiga jätkata. Täna on Bikeep haldamissüsteemid kasutusel ka näiteks Vancouveri metroosüsteemis TransLink, kus projekt sai suurt avalikkuse tähelepanu, kuna aitab inimesi enam ratastel liikuma suunata.

"Rongijaamas on pudelikaelad rongide tulemise ja välja minemise ajad, mil reisijaid autode olemasolul tekib korraga palju. Oluliselt efektiivsem on need reisijad ratastel liiklusesse suunata, rääkimata sellest, et see on keskkonnasõbralikum ja seega ka jätkusuutlikum võrreldes autodega," märkis Lind. Tema sõnul ongi äärmiselt oluline tagada parkimisvõimalused just rattaga reisijale.

“Rongi-ratta kombinatsioon on üks suurema osatähtsusega liiklemise viise, kuna võimaldab pikki vahemaid jätkusuutlikul viisil läbida ning riiklikul tasemel infrastruktuuri parendada. Kui asendada näiteks rattasõit autosõiduga, vajavad kõik need autod parkimist niikuinii ning suunata rattaga tulijad autodesse, oleks arengus tohutu tagasiminek," märkis ta.

Hollandis on 17 miljoni inimese kohta 23 miljonit ratast, rongijaamades on parklad peatustes ja reisijad kasutavad tihti võimalust liikuda ühe rattaga rongijaama, pargivad ratta sinna ning jätkavad teed teise rattaga, mis ootab neid järgmises peatuses. 2018. aastal tehtud uuringu kohaselt sõidab Hollandis iga inimene päevas rattaga keskmiselt 3,4 km, lapsed (12-18-aastased) sõidavad 6,5 km ja rattaga sõidavad nii naised, kui mehed, lapsed kui vanurid.

Samas Tallinna rattastrateegia eesmärk suurendada rattasõidu osakaalu aastaks 2027 järgmiselt: kõigist liikumistest 11%, kodu ja kooli vahel liikumisest 25%.