Tulemuste kohaselt oleks 56% eestlastest huvitatud kaubakapi kasutamisest. See protsent on kolme Balti riigi võrdluses kõige kõrgem. "Oluline on märkida, et praegu on Eestis võimalik kaubakappi kasutada vaid Tallinnas ja Harjumaal, seega ei ole paljud eestlased saanud veel lahendusega täpsemalt tutvuda,“ sõnas StrongPoint Baltikumi tegevjuht Rimantas Mažulis.
Kaubakapi näol on tegemist lahendusega, kus poest tellitud toit saabub kaubakappi ja inimesel on see võimalik endale sobival ajal peale võtta. Toidu värskuse tagamiseks on automaadid külmutusega, et kergelt sulavad või riknevad toidud edukalt säiliks. Suuremates linnades näevad need välja sarnased tavaliste pakiautomaatidega, kuid väiksematesse asulatesse mõeldud kapid on märksa väiksemad, sõltuvalt läheduses elavate ja teenust kasutavate inimeste arvust.
Uuringu kohaselt on kaubakappide vastu huvi kõige kõrgem kuni 44 aastaste seas ning eriti vanusegrupis 25-34, kus 29% vastanutest kasutaks kaubakappi kindlasti. Siiski on huvi kaubakappide vastu olemas ka vanemaealiste seas, näiteks vanusegrupis 65-74 kasutaks kaubakappi aeg ajalt 55%.
„Meie kogemus näitab selgelt, et kui inimestel on kaubakapp läheduses, siis tekib neile kiirelt kindel kasutajaskond, mis kasvab jõudsalt. Seega on meie nägemuses loogiline samm, et inimestele on vaja kaubakappe juurde tekitada, et need asuksid kodude lähedal," sõnas Mažulis ning lisas, et kuigi praegu on pandeemia veidi tagasi tõmmanud, siis eelistavad kliendid jätkuvalt lahendust, kus nad ei pea ostlemiseks teistega kokku puutuma.
Mažulise sõnul sobivad kaubakapid väga hästi ka hõredama asustusega piirkondadesse, kus täissuuruses poe ülalpidamine oleks liialt kulukas. Kohalikud elanikud saavad vajalikud toidukaubad siiski enda kodu lähedusest kätte, kuid pood ei pea selleks tegema mahukaid investeeringuid, mis ennast pikas perspektiivis ei õigusta.
Uuringu tellis baltikumi suurim jaekaubandustehnoloogia ettevõtte StrongPoint ning selle viis läbi uuringufirma Norstat. Uuringus osales kokku 800 inimest.
