Tavapäratult kõrge elektrihinna tulemus: Eesti Energia kasum kolmekordistus ning käive oli rekordiline

Eesti Energia teenis juuniga lõppenud esimesel poolaastal rekordilise 538 miljoni euroni küündinud müügitulu juures 16,5 miljonit eurot puhaskasumit. Mullu samal perioodil oli ettevõtte puhaskasum 5 miljonit eurot. Oma rolli võis mängida elektrihinna märkimisväärne tõus.

Esimese poolaasta käive suurenes 2020. aasta sama perioodiga võrreldes 36 protsenti tasemele 538,4 miljonit eurot. Kulumieelne ärikasum (EBITDA) suurenes 8 protsenti 113,2 miljoni euroni.

Teise kvartali käive suurenes aastaga 43 protsenti 241,1 miljoni euroni ning EBITDA vähenes neljandiku võrra 40,8 miljoni euroni. Kui aasta tagasi lõpetas ettevõte perioodi aprill – juuni ühekordse tehingu toel 7 miljoni euro suuruse kasumiga, siis tänavu teises kvartalis 10 miljoni euro suuruse puhaskahjumiga.

Eesti Energia juhatuse liikme ja finantsdirektori Andri Avila sõnul on olukord energiaturgudel eelmise aastaga võrreldes kardinaalselt erinev. Turuhindade kõrge tase on kontserni põhitegevust tuletistehingute mõju arvesse võtmata soosinud, sest kõikide tegevusvaldkondade müügitulu on jõudsalt kasvanud.

Turuhindade suurte kõikumiste eest kaitseb Eesti Energia end äritegevuse stabiilsuse tagamiseks riskimaandamistehingutega.

„Hindame tuletisinstrumentide tulevikuväärtust raamatupidamisreegleid järgides iga kuu ümber, kuigi tegelik mõju selgub nende tehingute realiseerumisel hiljem. Turuhindade kõikumisest tekkinud tuletistehingute negatiivne väärtus omas olulist mõju Eesti Energia teise kvartali tulemusele,“ kommenteeris Avila.

Elektri keskmine turuhind kallines Eesti hinnapiirkonnas aastaga ligi kaks korda 55 euroni MWh eest, mujal Nord Pooli börsi hinnapiirkondades oli hinnatõus veelgi tempokam. Majanduskasvu tingimustes on suurenenud tarbimine, ilmastikuolude tõttu jõudis turule vähem tuuleelektrit, sademete vähesus kahandas Põhjamaade hüdroelektri toodangut. Seda kompenseerinud juhitavas tootmises on kallinenud kütused ja CO2 emiteerimise kulu, mis kajastubki kõrgemas elektri turuhinnas.

Eesti Energia tootis teises kvartalis 904 GWh elektrit ehk 45 protsenti rohkem kui mullu samal perioodil. Taastuvelektri osakaal kogutoodangust moodustas 42 protsenti ehk 378 GWh. Toodetud taastuvelektri kogus kasvas aastaga kolmandiku võrra.

Elektrienergia tarbimise kasvu tõttu aastaga 7 protsenti suurenenud võrguteenuse müügimaht suurendas elektri kodudesse toimetamise müügitulu 5 protsenti 52 miljoni euroni.

Naftaturg saavutas Covid-19 pandeemia eelse hinnataseme. See toetades vedelkütuste tootmist, mis suurenes aastaga 13 protsenti 97 000 tonnini.

Kontserni investeeringud kasvasid aastavõrdluses ligi kaks korda 54 miljoni euroni. Kasv on tingitud Leetu rajatava uue tuulepargi (Šilale II, 43 MW), uue vedelkütuste tehase esimestest osamaksetest ning elektrivõrgu töökindluse kasvatamiseks suunatud investeeringute suurenemisest.