Septembris saavad enda teise pensionisamba rahad kätte veidi enam kui 150 000 inimest. Lisaks on märtsikuise tähtaja järel lahkumisavalduse esitanud veel ligi 10 000 kogujat, kes saavad raha kätte järgmise aasta jaanuaris. Need numbrid ei sisalda lahkumisest hiljem loobunuid.

Võrreldes 160 000 lahkujaga on lahkumisavalduse tühistajaid äärmiselt vähe. Rahandusministeeriumi andmetel oli vaatamata aktiivsele kampaaniale 27. juuli seisuga avalduse lahkumisest loobumiseks esitanud vaid umbes 4000 inimest. "Kes veel sooviksid oma kevadist otsust ümber mõelda, siis selleks on aega laupäeva õhtuni," rõhutas rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna juhataja Siiri Tõniste.

Mis kaalutlustel inimesed teisest sambast lahkumisest loobuvad? Tõniste sõnul on loobumisavalduse esitanute seas omajagu inimesi, kellel kevadel ei olnudki kõikidest võimalustest selget pilti, ja nad esitasid seetõttu lahkumisavalduse nii-öelda igaks juhuks.

"Pensionieelikud võisid ümber mõelda seetõttu, et pensionieas on neile tulumaksustamise mõttes raha välja võtmine palju soodsam (sel juhul tuleb tavapärase 20% asemel tasuda vaid 10% tulumaksu toim) ehk neil tasuks lahkumisega senikaua viivitada," tõi Tõniste välja veel ühe olulise lahkumisest loobumise põhjenduse.

Kaalukas osa lahkumisest loobujate otsuses võis olla ka majanduse oodatust mõnevõrra kiirem taastumine. "Põhjus, miks teise samba raha vajati, võib olla ära langenud. Näiteks on inimesed vahepeal oma sissetulekud taastanud ja soovivad nüüd kogumist jätkata," seletas Tõniste.

Lisaks arvab Tõniste, et eestlaste teadlikkus investeerimisest ja selle kasust on üldjoontes tõusuteel: "Eks kindlasti on ka neid, kes ongi paremini teadvustanud, et pikaajalisel kogumisel ja investeerimisel on väga selged eelised, ning on seetõttu oma esmase otsuse ümber mõelnud. Eestis on ju üldiselt praegu suur investeerimisbuum, mille tuules on kõvasti hoogu saanud ka teine ja kolmas pensionisammas kui väga lihtsad viisid raha koguda ja investeerida."