„Olgugi et toodete tagasikutsumine on ennekõike käitleja kohustus, tahame teha tarbijatele info kergemini kättesaadavaks,“ põhjendas põllumajandus- ja toiduameti toiduosakonna juhataja Kairi Ramjalg ameti kodulehele etüleenoksiidiga saastunud toodete partiide rubriigi loomist.

Riigiamet andis teada, et paneb tarbijate huvisid arvesse võttes ameti kodulehele üles info talle teadaolevatest toodetest, mis on tagasi kutsutud seoses etüleenoksiidiga. Infot toidukäitlejate poolt tagasikutsutud toodete partiide kohta hakatakse uuendama kord nädalas, neljapäeval. Seda infot saab jälgida SIIN.

Ettevõtted on juba kutsunud terve rida tooteid tagasi

Käesolevaks hetkeks on maaletoojad ja kauplejad juba alustanud etüleenoksiidi sisaldavate toodete tagasikutsumisega. „Kui toode võib olla tarbijani jõudnud, siis toidukäitleja annab tarbijatele tõhusat ja täpset teavet toote tagasikutsumise põhjuste kohta ning võtab tarbijatele tarnitud tooted vajaduse korral tagasi,“ märkis Ramjalg.

Nii Eestis kui ka Euroopa Liidus on toiduohutuse tagamisel suurim roll toidukäitlejatel: valmistajatel, kauplejatel ja maaletoojatel. „Toidukäitleja kohustus on veenduda, et nii kasutatud tooraine, tootmisprotsess, kauplemine kui lõpptarbijani jõudev toit oleksid nõuetekohane ning ohutu,“ räägib toiduosakonna juhataja, lisades, et eelmainitu on seadusega reguleeritud, sh asjaolu, et tootmises peavad olema protsessid paigas ning toimiv enesekontrollisüsteem.

Järelevalveasutused, sh ELi järelevalveasutused, võivad saada võimalikust riskist või saastunud toidust teada hiljem, mistõttu on eriti oluline, et toidukäitlejad teavitaksid viivitamata oma partnereid ja ka avalikkust. „Sageli ei pruugi olla vaid kauplustes teavitamine piisav, mistõttu on amet öelnud, et selleks, et info jõuaks võimalikult paljude klientideni, tuleks kasutada teavitamiseks ka üleriigilist meediat,“ lisas ta.

Niipea kui põllumajandus- ja toiduamet on saanud võimalikust ohust teada, oleme teinud koostööd toidukäitlejaga, et välja selgitada, kas Eesti turule on jõudnud teisigi saastunud tooteid. „Kui need tooted leitakse, siis jälgime, et need tooted kutsutaks nõuetekohaselt tagasi,“ rääkis Ramjalg, rõhutades, et siinkohal on tingimata vajalik märkida ka konkreetse toote partii numbrid, kuna kõik partiid ei pruugi olla ohtlikud.

Kui poes müüakse ohtlikuks tunnistatud toodet, peab kaupleja alustama toote tarbijalt tagasikutsumisega, mis tähendab, et tarbija võib toote ostukohta tagasi viia ja toote eesti makstud summa tagasi saada. „Juhime aga veel kord tähelepanu, et olulisim on usaldus ja see, et ettevõtja täidaks oma kohuseid ja teavitaks nii oma kliente, partnereid kui ka avalikkust saastunud toidust operatiivselt,“ sõnas põllumajandus- ja toiduameti toiduosakonna juhataja.

Käesoleval hetkel põllumajandus- ja toiduametile teadaolevad toodete partiid, mille suhtes on algatatud tagasikutsumine, leiabki seal ameti kodulehele lisatud tabelist. Praeguse seisuga on seal nii kodu- kui välismaiseid jäätiseid ning erinevate jaekettide omatooteid, mille hulgast leiab ka palju lihatooteid.

Tegu on kantserogeeniga

Etüleenoksiid on biotsiid, mida kasutatakse laialdaselt Euroopa Liidu välistes riikides toidu steriliseerimiseks, ja selle pikaajaline tarbimine võib inimese tervisele omada kantserogeenset mõju. Enamjaolt satub etüleenoksiid tootesse tooraine või lisaaine kaudu, mida on päritoluriigis eelnevalt steriliseeritud, et vältida salmonellat.

Euroopa Komisjon avalikustas hiljuti ka kriisikoosoleku otsuse, kus juhitakse tähelepanu, et Euroopa Liidu liikmesriigid menetlevad etüleenoksiidiga saastunud toodete juhtumeid ühtemoodi. „Kõik tooted, mis sisaldavad selliseid koostisosi või lisaaineid, mis on saastunud etüleenoksiidiga, tuleb turult tagasi kutsuda, olenemata sellest, kui suur on selle osa lõpptootes,“ nentis Ramjalg.

Etüleenoksiid on gaasiline desinfitseerimisvahend, mida võidakse kasutada Aasia ja Aafrika riikides vürtside, seemnete ja toidu lisaainete (nt jaanileivapuujahu E410) steriliseerimiseks, et vähendada salmonella esinemist toidus. Etüleenoksiid on liigitatud genotoksiliseks kantserogeeniks, mis võib põhjustada leukeemiat, rinnavähki, loodete väärarenguid, iseeneslikku aborti jne.