Asjatundja selgitab: teede remondivõlg kasvab tänavu 800 miljonini, vajadus on aga kordades suurem
(11)
Tarmo Trei sõnul on remondivõlg investeering, mida riik peaks tegema, et viia halvas korras ja nõuetele mittevastavad teelõigud heasse seisundisse. Teede tehnokeskuse poolt 2019. aastal tehtud analüüsi kohaselt oli riiklike teede remondivõlg toona 689 miljonit. Käesoleval aastal võib see summa hinnanguliselt kasvada 800 miljonini. "See puudujääk hõlmab ainult riigile kuuluvaid teid, mis moodustavad vähem kui kolmandiku kõigist teedest. Kui arvestada juurde ka kohalikud teed, siis võib üleriigiline puudujääk isegi kaks korda suurem olla,“ ütles Trei.
Trei lisas, et vananenud taristu mõjutab kõige rohkem suurtest keskustest eemale jäävaid piirkondi ning takistab sealset ettevõtluse arendamist. „Rail Baltic loob küll mitmetes kohtades uued võimalused paremaks ligipääsuks, kuid ei toeta oluliselt neid inimesi ja ettevõtteid, kes trassi ääres ei tegutse. Tallinnast jõuame Euroopasse kiiremini, aga Ida-Virumaad see ei aita,“ ütles Trei.
Teede alarahastamine mõjutab ka autokasutaja rahakotti. „Kehvad teed logistavad auto veermiku kiiresti läbi ja see läheb kokku kallimaks kui teede kordategemine. Samuti mõjutavad kehvad teed nii turvalisust kui iga inimese üldist elukvaliteeti,“ lisas Trei.
"Maailma majandusfoorumi riikide konkurentsivõime viimases edetabelis oli Eesti taristu tase alles 45. kohal, mis on üks meie nõrgemaid näitajaid. Meist eespool on nii Läti kui Leedu, aga ka näiteks Poola ja Ungari,“ ütles Trei viidates sellele, et kehv taristu mõjutab tema sõnul Eesti konkurentsivõimet.
Eesti riik plaanib enda haldusalasse kuuluvate teede rahastust 2022. – 2025. aastal võrreldes kehtiva Teehoiukavaga 113 miljoni euro mahus kärpida. Trei kinnitusel peaks riik taristu järeleaitamiseks järgmise 15-20 aasta jooksul igal aastal vähemalt 200 miljonit praegusest rohkem investeerima, mis suurendaks riigi ja selle majanduse üldist konkurentsivõimet ning on regionaalse arengu alus.
