Kangelasele sajab kulda ja karda. Olümpiamängudel ajalugu teinud sportlane saab suuri kingitusi

Käimasolevate olümpiamängude üks põnevamaid ja südamlikumaid lugusid puudutab Filipiinidelt pärit Hidilyn Diazit, kes tõi suurele riigile ajaloo esimese kuldmedali. Pole siis ime, et teda soovitakse veel topelt üle kullata.

Diaz võitis kuldmedali naiste tõstmises. Sellega lõppes riigi 97 aastat kestnud ootus. Kui Eesti epeenaiskond saab kamba peale 200 000 eurot ning Katrina Lehis pronksmedali eest veel 45 000 eurot, siis Diaz teenib riigilt ligi 560 000 eurot (33 miljonit peesot). Lisaks aga saab ta koguni kaks korterit.

Üks kinnisvaraarendaja, Megaworld, on talle lubanud korterit enda Eastwood City nimelisse arendusse Quezoni linnas. Teine kinnisvarafirma pakkus talle aga korterit Manilas. Megaworld andis pressiteate vahendusel teada, et neil on au kinkida riigi esimesele kullavõitjale kodu.

Filipiinid saatsid olümpiale vaid 19 sportlast. USA olümpiavõitjad saavad oma olümpiakomiteelt vaid veidi üle 30 000 euro. Maja või korterit suuremate riikide kullavõitjad vaevalt saavad. USAl on tänaseks Tokyost koju tulemas 24 kuldmedalisti.

Tuletame meelde, et ka Eesti spordisangarid on saanud väärikaid kingitusi. 1988. aastal kingiti Tiit Sokule ja Erika Salumäele mõlemale maja Piritale. Nad on kingid tänaseks rahaks teinud. Sokk arvas aastaid tagasi, et kõik olümpiavõitjad peaks maja saama.

2008. aastal Pekingis võidetud olümpiakulla eest premeeriti Gerd Kanterit 1,6 miljoni krooniga, mis ilma inflatsiooni arvestamata jääb eurodes 100 000 euro kanti. Tallinna linn lisas sellele omalt poolt kokku ligi pool miljonit krooni ehk üle 30 000 euro.

Tallinn on aga maatükke kinkinud nii olümpiavõitjale Erki Noolele kui ka pronksimeestele Aleksei Budõlinile ja Indrek Pertelsonile. Isegi olümpial neljandaks tulnud Valeri Nikitin sai maalapi.

Ei jää ka Katrina Lehis ses osas nulli peale. Haapsalu linn plaanib talle nimelt krundi kinkida. See peaks kinnituse saama homme. Need on vaid mõned näited meie sportlaste preemiatest.