Uuring näitab, mis Eesti töötajaid päriselt motiveerib

Seesami värske tööheaolu uuring näitab, et ajad, mil talente sai meelitada tasuta kohvi, vahvate tiimiürituste ja võileibadega, on ümber saamas: töötajad oleksid enda sõnul motiveeritumad, kui tööandja pakuks hoopis võimalust lisapuhkuseks, toetust tervise eest hoolitsemisel või suuremat paindlikkust oma tööaja planeerimisel.

Tööturul on täna kuningas töötaja ning parimate talentide meelitamisel peab konkurentsis püsida sooviv tööandja teadma, mis tema töötajatele korda läheb. Seesami tervisekindlustuse tootejuht Marit Raagi sõnul näitavad uuringutulemused selgelt, et ettevõtete motivatsioonipakettide loomisel on täna fookus sageli vales kohas.

„Pea pooled vastanutest ütlesid, et oleksid motiveeritumad töötajad, kui tööandja pakuks neile oma tööaja korraldamisel suuremat vabadust, nagu näiteks võimalus teha lühendatud tööpäevi või paindlikult oma töötunde kujundada. Pea sama ihaldusväärseks peeti seda, kui tööandja võimaldaks neile lisapuhkust ning olulisel kohal on ka sporditoetus ning tervisekindlustus,“ tõi Raag välja.

Ühisüritused motiveerivad vaid viiendikku

Tuntud lemmikud paljudelt töökuulutustelt – ühisüritused, tasuta snäkid ja kaasaegne kontor – motiveeriksid parem töötaja olema vaid väheseid. Ühisüritustest hoolis 21% vastanutest, kaasaegsem töökeskkond ja -vahendid ning tasuta suupisted ja joogid motiveeriksid 15% küsitluses osalenuist.

Üllatuslikult on need väärtused juhtivpositsioonil töötavate inimeste jaoks siiski olulised – koguni 36% juhina töötavatest inimestest märkis, et oleksid motiveeritumad, kui kollektiivis oleks rohkem ühisüritusi. Sellega paigutus see lisapuhkuse järel teiseks kõige olulisemaks motivaatoriks. „Juhipositsioon võib olla väga üksildane roll – eriti just tugevama hierarhiaga ettevõtetes, kus juhi ja teiste organisatsiooni liikmete vahel on teatav barjäär,“ arvab Seesami tervisekindlustuse spetsialist Marit Raag, miks see nii võib olla.

Kuidas panna kokku väärtuslik motivatsioonipakett?

Kindlustusspetsialisti sõnul näitavad tulemused üsna selgelt, mida eestlased tööandjatelt päriselt ootavad. “Kuigi eestlane on üks tööloom, siis võimalust lisapuhkuseks ja paindlikkuseks tähtsustas pea iga teine eestimaalane. Eriti hoolisid võimalusest oma aega ise planeerida naised, kelle hulgast toodi seda välja 10% enam kui meeste seas,” sõnas ta.

Raagi sõnul ilmestab uuring, et töötajad väärtustavad üha rohkem pikaaegseid ning regulaarseid toetusi kui ühekordseid boonuseid. Nii sõnasid osalenud lisaks puhkusele ja paindlikkusele, et tunneksid end oluliselt motiveeritumana, kui tööandja paneks õla alla nende tervise toetamisel: seda kas sportliku tegevuse toetamise või tööandja rahastatud tervisekindlustuse näol, mis annaks võimaluse kaebuste korral kiirelt eraarstile pöörduda. “Regulaarsete boonuste puhul tunnevad töötajad, et nende heaolu ja käekäigu eest hoolitakse päriselt ja siiralt,” rääkis Marit Raag.

„Kõige olulisem on siiski oma töötajatega rääkida ning küsida otse, mis neid kõige enam motiveerib. Kui organisatsiooni pakutavad eelised ei ole kooskõlas töötajate ootustega, on see raisatud ressurss,“ arvab ta.