Ravivigadest tingitud vaidlused on sagenenud. Jurist annab nõu, mida sellisel juhul teha

HUGO.legal juristi Merike Roosilehe sõnul on tänavu sagenenud inimeste pöördumised ravivigadega seoses. Roosileht selgitab ravivea olemust ning annab nõu, kuidas sellises olukorras käituda.

Raviviga on haiguse ravimisel eksimine näiteks ravitaktikaga, ravimeetodiga või ravitegevuste ajastusega, mille tagajärjel inimese tervis muutub halvemaks ja tal tekib kahju. Sellel on õiguslikud tagajärjed.

HUGO.legal jurist Merike Roosilehe sõnul on tal sel aastal olnud mitu raviveaga seonduvat kaasust. Peamiselt on pöördumise põhjuseks arstipoolne ettevaatamatusest või hooletusest patsiendile tervisekahjustusena tüsistuse tekitamine või vale ravitaktika ning patsiendi kaebuste alusel tegelike põhjuste välja selgitamata jätmine. Mitmel korral on avaldatud rahuolematust ka perearsti tegevusega seoses, kus perearstid ei suuna vajaliku abi saamiseks vastava eriarsti juurde või keelduvad tegemast täiendavaid uuringuid, et välja selgitada tervisehäire põhjused. Samuti on Roosilehe sõnul kurdetud selle üle, et arst on pannud vale diagnoosi, mis on edaspidi vajaliku eriarsti abi saamisel takistuseks.

Mida sellisel juhul teha?

Roosileht soovitab ravivea kahtluse korral pöörduda sotsiaalministeeriumi juures tegutseva tervishoiuteenuse arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjoni poole, kes tuvastab võimaliku ravivea. Seejärel on võimalik tervisekahju hüvitamise nõudega pöörduda kohtu poole.

Roosileht toob ühe näite, kus võimaliku ravivea tõttu sai patsient eluaegsed tervisekahjustused, mida ei ole võimalik enam kõrvaldada. „Patsiendil eemaldati kõhuõõnest pahaloomuline kasvaja ning selle operatsiooni käigus vigastati kusejuhasid. Talle tuli teha uus operatsioon ja paigaldati kunstkusepõis. Patsiendile seda aga ei öeldud ja ta sai kunstkusepõiest teada hiljem, epikriisi lugedes. Selle võimaliku ravivea tõttu on patsiendil uriinipidamatus ja eluaegne valulik urineerimine," rääkis Roosileht. Ta lisas, et raviteenuse osutaja väitel on tegemist tüsistusega ja pole tegemist tervisekahjuga, kuid patsient sellega ei nõustu ja soovib tervisekahju hüvitamist. Sama patsient vajas ka selja operatsiooni vedeliku eemaldamiseks ning pärast operatsiooni tekkisid tal seljas valud. Hiljem selgus, et valu põhjustas 4 cm pikkune operatsiooninõel, mis oli jäänud operatsiooni käigus kehasse ja tuli siis hiljem eemaldada.

Võlaõigusseaduse alusel on patsiendi kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg viis aastat alates ajast, mil ta sai teada tervishoiuteenuse osutaja või arsti poolt kohustuse rikkumisest ja kahju tekkimisest.