Ettevõte lõi süsteemi, mis aitab tuvastada piiriüleseid maksupettusi ja maksude vältimise skeeme
(3)
Tunamullu detsembris võeti vastu maksualase teabevahetuse seaduses muudatus ja seega oli vaja luua süsteem, mis koordineeriks teabevahetust. Wisercat arendas süsteemi ning ühildas selle olemasoleva e-maksuameti platvormiga.
Halduskoostöö direktiive on vastu võetud juba kuus, mis kõik kannavad eesmärki vähendada agressiivset maksuplaneerimist ning suurendada riikide maksusüsteemide läbipaistvust.
Maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi sõnul tuleneb riikidevahelise teabevahetuse vajadus asjaolust, et liikmesriikidel on üha raskem kaitsta oma riigi maksubaasi, kuna maksuplaneerimise struktuurid muutuvad üha keerukamaks ning kasutavad ära kapitali ja isikute suurenenud liikuvust siseturul.
„Agressiivne maksuplaneerimine võimaldab ära kasutada äriühingute maksustamise süsteemide vahelisi ebakõlasid, lõigata kasu maksude soodusrežiimidest või tõlgendada seaduseid viisil, mis ei olnud seadusandja poolt ette nähtud,“ selgitas Liivamägi. „Seega oleme saanud juurde ühe täiendava tööriista, mille abil tuvastada maksuriske ja mis annab aluse olemasolevate riskianalüüside täiendamiseks.“
Uus süsteem ei mõjuta ainult riigiametnikke, juriste ja ettevõtjaid. Süsteem mõjutab tegelikult kõiki maksumaksjaid ja riigikodanikke, kuna direktiiv määrab, et kui isik on teadlik maksuskeemist või muudest maksupettustest, siis peab ta selle kohase info deklareerima.
Wisercati juhi Vassili Ljahhovetsi sõnul peitub uue süsteemi olulisus läbipaistvuse ja konkurentsi edendamises. „Süsteem soosib ausaid ja paljastab pettureid, see suurendab ausat konkurentsi ja võitleb maksupettuste JOKK-skeemidega,“ ütles ta. „Meil on hea meel, et saame anda oma panuse Eesti ühiskonna arenguks. Mida ausamalt ja läbipaistvamalt toimib riigi majandus, seda stabiilsem on ka riigi areng.“
Pettuste ja skeemide tuvastamine kaitseb riigi maksubaasi ja edendab ka seeläbi majanduskasvu. „Erinevus laekumata maksude prognoositud tulu ja tegeliku laekumise vahel on endiselt suur. Peame siin aru saama, et laekumata maksud pärsivad riigi arengut,“ rääkis Ljahhovets.
