Ekspert soovitab, kuidas kaitsta investeeringuid inflatsiooni eest: 3 varaklassi, mida nutikad omavad
(40)
Euroopa keskmine inflatsioonimäär jõudis juunis 1.9%-ni. USA-s tõusis keskmine inflatsioonimäär maikuus aga juba 5.4%-ni, mis ületas oodatud 4,7% taset. See number on kõrgeim näitaja alates 2008. aastast. Kuidas enda investeeringuid inflatsiooni eest kaitsta? Sellest kirjutab Swedbanki blogis Swedbank Marketsi vanemspetsialist Meelis Maasik.
Kuigi aastatagune baasmäär on tänu tervisekriisi puhkemisele mõnevõrra madalam, siis põhjust tulevikuväljavaadete osas skeptiline olla on kuhjaga. Tänu globaalse majanduse taasavamisele on tarbijanõudlus rekordkiirusel taastumas – tarneahela raskused, tööjõunappus ja kasvavad maavarade hinnad on viinud hinnad kasvuteele. Suurimad hüpped inflatsiooninumbrisse sisse vaadates on teinud kütuste hinnad (56%), kasutatud autod (30%) ja transportteenused (11%).
Kiire vaade kaugele minevikku
Iga investor ja ratsionaalne inimene peaks siiski inflatsiooni olemusega arvestama. Vaadates tagasi 10-20 aastat, siis tegelikult ei ole inflatsioon olnud väga murettekitav. On esinenud hetkelisi kõikumisi, kuid keskpankadel on olnud pigem raske saavutada kaheprotsendist inflatsioonieesmärki. Inflatsioon on alati sellele alla jäänud. Rahapoliitika mõttes elame juba viimased 10 aastat erakorralisel ajal, kus keskpankade rahapoliitika on väga lõtv ning intressimäärad nullis või isegi negatiivsed.
Keskpankade senine rahapoliitika ei paista veel lähitulevikus muutuvat. Tänane olukord, kus ühe aastaga on rahapakkumise kasv teinud meeletu tõusu, on muutnud investorid murelikuks ja turul liiguvad spekulatsioonid, kas oleme liikumas hüperinflatsiooni suunas? Kas lähitulevikus on oodata kahekohalisi inflatsiooninumbreid? Inflatsiooni tõttu on igasugune reaalvarasid omav investor ratsionaalsetel kaalutlustel motiveeritud tegema investeeringuid varadesse, mis on inflatsioonikindlamad kui sularaha.
Investorid ja varade omanikud on hakanud otsima alternatiive, et kaitsta oma varasid lõdvas rahapoliitilises keskkonnas. Hea uudis on, et leidub olemas varaklasse, mis on traditsiooniliselt näidanud paremat tootlust just inflatsioonilises keskkonnas. Halb uudis on aga, et kuulikindlat vara pole olemas. Nagu investeerimises ikka, on kogu võrrandis alati palju erinevaid muutujaid.
Vaatame üle mõned traditsioonilisemad ja alternatiivsed varad, millega on eeldus saavutada inflatsioonist kõrgemat tootlust.
Traditsioonilised varad:
Kinnisvara
Kinnisvara on enamasti pikaajaline investeering, mis on alati pakkunud head kaitset inflatsiooni eest. Kui sisendhinnad tõusevad (nagu täna), siis ka ehitushinnad kallinevad (toorainete inflatsioon). See viib olemasoleva kinnisvara hinnad kasvule. Kooslus, kus sisendhinnad tõusevad ja demograafiast põhjustatud nõudlus suuremate korterite ja majade vastu kasvab, viib kõigi kinnisvara omavate inimeste varade kasvuni.
Kui Sa ei oma hetkel kinnisvara, pakub börs alternatiivseid lahendusi. Näiteks on võimalik investeerida ettevõtetesse, mis tegutsevad kinnisvarasektoris või soetada kinnisvarafondi osakuid - näiteks Eften Real Estate Fund III (EFT1T) või Baltic Horizon Fund (NHCBHFFT) - mis koondavad oma portfellidesse erinevate rahavoogudega kinnisvaraprojekte nagu kaubanduskeskused, ärihooned, hotellid, logistikakeskused jne. Lisaks inflatsioonikaitsele on kinnisvarainvesteeringutel ka madal korrelatsioon aktsiainvesteeringutega, mis on kasulik kogu investeerimisportfelli riskide hajutamiseks.
Aktsiad
Aktsiad ei pruugi olla kiire inflatsiooni tingimustes alati hea kaitse. Osad sektorid saavad inflatsiooni kiirenedes hoopis negatiivse efekti. Traditsiooniliselt on ettevõtted, mis tegutsevad kindla rahavoo mudeli alusel ja maksavad stabiilset dividendi, avatud inflatsiooniriskile. Sama on kiire kasvuga ettevõtetega, kellel on kõrge laenukoormus.
Parimat inflatsioonikaitset pakuvad juba ajalooliselt sellised sektorid nagu tervishoid, toiduainetööstus, energia, kommunaalteenused, jaekaubandus ja kinnisvara. Nendes sektorites tegutsevad ettevõtted saavad sisendhinna tõusu kiiresti tarbijale edasi suunata kallima tootehinna näol. Kuna pakutavad tooted-teenused on igapäevaselt vajalikud, tuleb tarbijatel hinnatõusuga leppida.
Energiasektor
Ilmselt on juba kõik autoomanikud aru saanud, et kütusehinnad on teinud aastaga korraliku kasvu ja seda tunnevad ka tarbijad. Energiakulu on samuti üks suurimaid komponente inflatsioonistatistikas. Eelmise aasta madalseisust on kõik suurimad energiakontsernid tublisti taastunud ja nii on toormehinna tõustust tulenevalt paranenud ka nende finantsseis.
Näiteks energiahiid Chevron Corp (CVX) peaks eelduslikult taas 2021. aastal kasumlikkuse saavutama. Ettevõtte dividendimäär on 5,1%, mis on piisavalt kõrge pakkumaks kaitset inflatsiooni eest. Sarnast dividendimäära pakub ka Exxon Mobil Corp (XOM). Kütuse tootmismahu kasvule panuseid tehes võib lisaks vaadata Euroopas paiknevaid energiafirmasid nagu Neste OY (NESTE) ja Equinor ASA (EQNR).
Kui üksikaktsia riski ei soovita võtta, võib kaaluda fondimahult suuremaid ETFe nagu iShares STOXX Europe 600 Oli & Gas UCITS ETF (SXEPEX.)
Kommunaalteenuste sektor
Tarbijatel, kes kasutavad elektrit, vett või gaasi, ei ole hindade kallinedes rohkem maksmisest pääsu. Tegu on eluks vajalike teenustega ja nende pealt on keeruline kokku hoida. Üks variant hindade kallinemisest kasu lõigata on investeerida koduturul kauplevasse vee/kanalisatsiooni ettevõttesse Tallinna Vesi (TVEAT), mis kaupleb 4,5% dividendimäära juures.
Alternatiivina veele võib vaadata selliseid Euroopa suurfirmasid, mis toodavad elektrit ja gaasi ning on viimasel ajal teinud märkimisväärseid investeeringuid roheenergiasse, näiteks Itaalias kauplev ettevõtte Enel SpA (ENEL) ja Saksamaal kauplev globaalse haardega ettevõte RWE AG (RWE) või fondimahult suurimaid sektori ettevõtteid koondav ETF SPDR MSCI Europe Utilities UCITS ETF (SPYU).
Tarbekaupade sektor
Tarbekaubad on jällegi inflatsiooninäitajas tublisti esindatud komponent, mis on tuntud kui majanduslangusel kaitsev sektor, kuid pakub head kaitset ka inflatsioonilistes tingimustes.
Komponentide hinnatõusu saab kiiresti reguleerida ja lõpptarbijale edasi kanda. Koduturu tuntuim selline ettevõtte on Tallinna kaubamaja (TKM1T), mis kaupleb 6% dividendimäära juures. Välisturgudelt võiks vaadata maailma suuremaid poekette nagu Walmart Inc (WMT) ja Target Corp (TGT). Restoranide seast Domino´s Pizza Inc (DPZ) ja Chipotle Mexican Grill Inc (CMG). Euroopas on tuntud Industria de Disento Textil SA (ITX) ja H&M Hennes & Mauritz AB (HMB). Kogu sektorile allokatsiooni saab läbi ETFi iShares STOXX Europe 600 Retail UCITS ETF (SXRPEX).
Alternatiivsed varad:
Maavarad
Vähemtraditsioonilised varaklassid nagu maavarad on pakkunud ajalooliselt inflatsiooni eest kaitset. Nagu tänagi, kus nõudlus ja pakkumine on tasakaalust väljas ja näeme, kuidas nafta, puidu, metalli ja muude maavarade hinnad on aastaga mitu korda kerkinud.
Negatiivse külje pealt võib välja tuua, et otse maavaradesse investeerimine on jaeinvestorile keeruline. Võimalik on näiteks investeerida erinevatesse naftaga tegelevatesse ettevõttetesse või maavarade kaevandajatesse. Kogu sektorit hõlmavad ja mahult suurimad ETFid, mida jaeklient osta saab on näiteks iShares Agribusiness UCITS ETF (ISAG) ja Lyxor Commodity ex Agri UCITS ETF (CBCOMM).
Kuld
Kulda on mainitud alatihti kui esmast ja peamist varaklassi inflatsiooni ja ka turgude volatiilsuse kaitseks. Et sellest varaklassist head ülevaadet saada, tasub vaadata kulla ja USA inflatsiooni graafikut. Hea ülevaate saamiseks peaks minema 70ndatesse ja 80ndatesse, leidmaks korrelatsiooni inflatsiooniga. Graafikult näeme, et pikaajaliselt ei ole siiski kuld parima tootlusega vara, mida hoida, kuid alates suurest rahatrükist 2009. aastal on kuld pakkunud üsna head tootlust ja kaitset aktsiaturgude turbulentside eest. Seega tekitab kulla ajalooline tootlus võrreldes inflatsiooniga küsimusi või siis tasub võrrelda üsna lühiajalist horisonti.
Ülaltoodut teksti kokkuvõtteks tasub igal investoril korra üle vaadata oma portfelli sisu, mõistmaks, millised on riskid kui peaks tekkima kiireneva inflatsiooni keskkond. Kui portfell on liialt suunatud kasvuettevõtetele, siis võib olla aeg teha struktuuris muudatusi ja kaaluda ülalmainitud sektorites osakaalu võtmist või suurendamist. Samas tuleb silmas pidada, et kuulikindlaid lahendusi ei ole. Iga otsus peab olema hoolikalt läbi mõeldud ja portfellis sektorite ning üksikaktsiate allokatsioonid mõistlikult tasakaalus, saavutamaks optimaalset riski-tulu suhet.
