Samas oli ootuspärane, et võrreldes juunis nähtuga jääb hinnakasv samale tasemele või kiireneb, sest juba mõnda aega inflatsiooni kütnud tegurite mõju pole jõudnud veel lahtuda.

Ligikaudu kolmveerand hinnatõusust saab kirjutada energiakaupade arvele - toornafta kallima hinna taustal kerkis mootorikütuste hind aastavõrdluses keskeltläbi viiendiku võrra, kodudesse jõudnud elekter oli aga suisa poole kallim kui aasta tagasi. Kui kütuse kallinemine on tänu säravatele numbritele tanklapostide otsas tõenäoliselt üks paremini tunnetatavaid komponente indeksis, siis elektri kallinemine võib paljude tarbijate jaoks antud momendil märkamatuks jääda, sest suurel osal neist on sõlmitud fikseeritud hinnaga teenusepaketid. Elektri hinna kõikumine muutub ettevaates üha tavapärasemaks, sest mida rohkem hakkab elektritootmine sõltuma taastuvatest energiaallikatest (tuul, päike, vesi) ehk ilmast, seda ettearvamatumaks muutub ka tema hind. Soodsate ilmatingimuste korral võib roheenergia tootmine olla üsna odav, samas kui on vähe tuult ning veetase hüdroelektrijaamades madal tuleb nõudluse rahuldamiseks appi võtta ka traditsioonilised meetodid, mis muutuvad uue kliimapoliitika raames aina kallimaks.

Toiduainete hinnatõus kiirenes juulis 1,2%ni, millega jääb oma pikaajalisele keskmisele kasvutempole endiselt siiski alla. Enim kallinesid kartul ja muud köögiviljad, mille hind kerkis rohkem kui 20% võrra. Maailmaturul on toidutoormete hinnatõus viimastel kuudel küll veidi pidurdunud, kuid ulatub endiselt aastavõrdluses 30%ni. Oma osa loodavad sellest saada ka Eesti põllumehed, kes peavad põuase suve tõttu tõenäoliselt leppima veidi tagasihoidlikuma viljasaagiga, kuid saavad selle müüa see-eest rekordkõrgete hindadega.

Väljas söömise ja majutuse 8%ne hinnatõus annab märku piirangutest vabanemisest. Ilus suvi on inimesed kohvikutesse viinud ning ettevõtjad oskavad suurenenud nõudlust loomulikult enda kasuks pöörata. Kui majutuse seisukohast on aastane võrdlus täna veel võrdlemisi väheinformatiivne, sest paljud majutusasutused olid mullu lihtsalt suletud (ja on seda tänagi), siis restoranidel ja kohvikutel oli ka möödunud suvel võimalus kliente teenindada suhteliselt piirangute vabalt. Lisaks kohvikute külastamisele on kasvanud ka inimeste huvi reisimise vastu - puhkusereisid, lennupiletid ja majutusteenused kallinesid juulis rohkem kui 20% ning kriisi vältel tugevalt kannatada saanud reisibüroode käive oli juunis-juulis ligikaudu kaks korda kõrgem kui tavapäraselt (st enne kriisi) suvekuudel.

Ettevaates on oodata tarbijahinnaindeksi jätkuvalt kiiret kasvu. Toornafta kõrgem hind toidab inflatsiooni kuni aasta viimaste kuudeni, mil nõrk võrdlusbaas tasapisi taandub. Elektri hinnatõus peaks järgnevatel kuudel veidi aeglustuma, kuid jääb endiselt tugevalt sõltuma ilmastikust ning ka erakorralistest riketest ja hooldustöödest trassidel. Sügisel muutub hinnatõus suure tõenäosusega laiapõhjalisemaks, sest pensionisüsteemist vabaneva raha mõjul suureneb nõudlus tööstuskaupade järgi aga ka erinevate meelelahutus- ja vaba aja teenuste järgi. Tööstuskaupade hinnatõusust on märke näha olnud juba suve esimestel kuudelgi, kuid seni on see koondunud suuresti ehitusmaterjalide hindadesse. Arvestades, et jaekaubandus on juba tugeva hoo sisse saanud (I poolaastal + 11%), võib septembris lisanduv rahasüst ilma liigse pingutuseta temperatuuri majanduses kõrvetavalt kuumaks kruttida.