Eestis omavad mõisaid ka itaallased ja türklased. Eestlaste huvi mõisate vastu on kasvanud

Kui vaadata praegu müügis olevate mõisate omanikke, siis kuigi ülekaalus on eestlastele kuuluvad mõisad, kuulub kolmandik mõisaid välismaalastele. Luxumi büroo esindaja kinnitab, et eestlaste huvi mõisate vastu on kasvama hakanud.

Praegu müügis olevate mõisate välismaa omanike hulgas on ülekaalus soomlased. Neile kuuluvad näiteks 650 000 euroga müüdav Konuvere mõis Raplamaal, 590 000 euroga müüdav Rava mõis Järvamaal ja 1,9 miljoni euroga müüdav Kohala mõis Lääne-Virumaal. Itaallastele kuuluvad näiteks 670 000 euroga müüdav Aaspere mõis Lääne-Virumaal ja 250 000 euroga müüdav Hõreda mõis Raplamaal. 290 000 euroga müüdav Kodasoo mõis Harjumaal kuulub see-eest hoopis türklastele.

Lii Salusaar Luxumi büroost märgib, et kuigi koroonapandeemia on pannud mõisate vastu huvi tundjate ostuotsused pausile, on huvi mõisate vastu kasvanud. „Huvilisteks on enamasti eestlased või need, kellel on mingit pidi Eestiga seos," selgitab ta.

Uus Maa kinnisvarabüroo portfellis on kuus mõisat, mille müügiga nad aktiivselt tegelevad. Teiste hulgas nii 3,8 miljonit maksev Kõue mõis kui ka 2,5 miljonit maksev Ohtu mõis Harjumaal.

Mis puudutab praeguseid mõisaomanikke, siis usub Luxumi büroo maakler, et neid inimesi kannustab väga tihti suur missioonitunne. „Mõisate renoveerimine, säilitamine ja ülevalpidamine pole odav lõbu," märgib Salusaar. Ta toob näiteks Keila-Joa, Neeruti, Anija ja Viljandi mõisa peahoonete renoveerimise.

„Mõisa ostmisel tuleb arvestada, et investeering on märkimisväärne. Enamik mõisaid on muinsuskaitse all, mis tähendab, et renoveerimistööd tuleb teha väga täpsete ettekirjutuste järgi - omaloomingut ei tolereerita," rõhutab Salusaar.

Kui mõned kinnisvaraeksperdid ütlevad, et peale ostusumma peab mõisaomanik olema valmis mõnda mõisasse veel kaks-kolm korda suurema summa investeerima, siis Vana-Antsla mõisaomanik Ivar Piirsalu sellega päris nõus ei ole. „Loomulikult dokumentatsiooni ettevalmistamise kulud, ehituslubade hankimise kulud - mis eeldavad uuringuid, ekspertiise ja muinsuskaitse eritingimusi -, aga ma ei ütleks, et see nii tohutult suur rahaline kulu oleks," arvab ta.

Ta toob näiteks Põhjaka mõisa, kus on juba pikalt tegutsenud restoran, ja sealne Põhjaka Kulinaaria turustab oma köögi tooteid. „Seal on hoonel endiselt peal eterniitkatus, sees on tehtud olemine üsna väheste vahenditega mõnusaks," ütleb Piirsalu.

Loe müügis olevatest põnevamatest mõisatest pikemalt siit.