„Valminud teadustöö eesmärk on välja töötada kiired ja efektiivsed meetodid mullamikroobide määramiseks ning neid rakendada, et tuvastada maakasutuse ja kliimamuutuste mõju mulla mikrobioomile, mulla süsinikule ja kasvuhoonegaaside emissioonile. Projekti eesmärgid on ka hinnata tundraalade ja põllumajandusmaa metsastumise mõju kasvuhoonegaasidele ning välja töötada nii kliima kui ka produktsiooni seisukohalt optimaalsed metsakasvatuse viisid,” selgitab Leho Tedersoo ja lisab, et mainitud projekt annab hea ülevaate kasvuhoonegaaside emissioonidest erinevates kooslustes ning pakub välja keskkonnasõbralikke lahendusi maakasutuse muutumisel, mis on vältimatu seoses linnastumise, põllumaade ja tundraalade metsastumisega.

Uurimuse pikk ajalugu

Leho Tedersoo meenutab, et tema töörühm on kaudsete kliimamuutuste hinnangutega seenestiku aspektist tegelenud juba kümme aastat.

„See on olnud hingelähedane teema, sest kliimamuutused puudutavad meid kõiki, aga mõju mikroorganismidele on siiani eriti puudulikult uuritud. Konkreetse teema pakkusin välja, kuna see tundus eriti praktiline ja potentsiaalselt huvipakkuv ka hindamiskomisjonile. Ka endale oli see suur väljakutse, sest uus teema puudutab ka kasvuhoonegaaside hindamist ja süsinikubilansi arvutamist, mis on minu jaoks uudsed aspektid,” räägib ta.

Projekt on praeguseks kestnud ligi poolteist aastat ja teadlane on rahul, et koroonaaja alguses saadi suur osa välitöid metsas tehtud, nii et praegu ollakse graafikust lausa natuke ees. Ka kaks esimest artiklit on juba avaldamisel.

Koostöö Balti ja Norra teadlastega

Leho Tedersoo on rahul, et Balti teaduskoostööprojekt on ta viinud kokku ka teiste Balti riikide teadlastega, kellega koos uurimustööd tehti.

Leedu partnerid Jelena Ankuda ja Kęstutis Armolaitis on spetsialiseerunud põllumaade taasmetsastamisele ja energiavõsa kasvatamisele. Läti partnerid Dagnija Lazdiņa, Dainis Ruņģis ja Andis Lazdiņš uurivad samuti põllumaade taasmetsastamist ning metsamajandamise mõju mulla süsinikule.

Norra partner Kari Anne Bråthen uurib metsapiiri ja arktiliste niitude koosluseid ning muutuseid mullas seoses metsapiiri liikumisega niitudele.

Eestis on Leho Tedersoo uurimisrühmal veel hea koostöö professor Ülo Manderi töörühmaga, kes mõõdavad kasvuhoonegaaside eritumist Baltimaades asuvatel uuringualadel.

Majanduse ja elurikkuse aspektid

Uurimusel „Mullaressursside säästlik kasutamine kliimamuutuste ajal” on märkimisväärne praktiline väärtus.

„Hakkame mõistma, kuidas kliimamuutused mõjutavad mullamikroobe ja nende toodetavaid kasvuhoonegaase. Praktiline rakendus on valida kõige paremini sobivad väheväärtuslike põllumaade taasmetsastamise ja metsamajanduse meetmed, et tagada samaaegselt süsiniku fikseerimine mulda ja elurikkuse säilimine,” kirjeldab Leho Tedersoo ning toob selle illustreerimiseks ka mitmeid näiteid.

Üks võimalikke praktilisi rakendusi: loodusteadlik metsaomanik soovib teha 20 aasta pärast raiet metsas, kust ta saab juba juulikuus kukeseeni. Ta pole kindel, kas tasub kuuskede vahelt sarapuuvõsa ja üksikud kased maha võtta või mitte; ja kui, siis millist tehnikat kasutada. Kukeseentest ei taha ta loobuda, aga tuhatkond eurot hakkepuidust ja küttepuudest oleks samas abiks remondi tegemisel.

Või jällegi: loodusteadlik maaomanik on saanud päranduseks kümme hektarit põllumaad kuppelmaastikul, millest pool on võsastunud erinevate puuliikidega. Ta soovib teada, millistest kohtadest on targem võsa välja juurida, millistest teha hakkepuitu, kus võiks kasvada süsinikku siduv ja pikemas perspektiivis tootlust pakkuv mets, ning kuhu rajada metsaistandus ja milliste monokultuuride või segakultuuriga.

Igaks juhuks lisab Leho Tedersoo, et mõlemal juhul peaks omanik konsulteerima ka metsaühistuga, et saada parem ülevaade ka metsamajanduslikest kasudest.