„Keskuses õpetame me nii humanitaar- kui majandusaineid pea kõikidele inseneriks õppijatele. Juba oma esimesi loenguid ette valmistades avastasin, et õppematerjalidena on väga vähe avalikult kättesaadavaid nn praktilisi, konkreetsete ettevõtete baasil loodud õppematerjale – kaasuseid, ülesandeid jne. Kui mingeid materjale leidis, siis tihtipeale olid need vananenud,” meenutab Helen Kiis.

„Samas, juba ka enda ülikooliaja kogemuste põhjal usun, et läbi eluliste näidete on palju lihtsam õpitut omandada, seoseid luua. Igas valdkonnas ja kindlasti ka majandusõppes. On ju oluline vahe, kas üliõpilased arutlevad tunnis selle üle, milline on näiteks mõne konkreetse Eesti ettevõtte juhtimismudel, või peavad mõnda ettevõtet ja näidet ette kujutama. Üliõpilasena hindasin ise esimest varianti ja neid õppejõude, kes õpet võimalikult praktiliselt läbi viisid, ning soovisin sama ka õppejõuna oma üliõpilastele pakkuda.

See on mündi üks pool, õppejõu vaade. Teisel pool on üliõpilased, kes samuti hindavad järjest enam just mitte nn teooriat ja õpikuteadust, vaid praktilisi näiteid, kogemusi, infot elust enesest.”

Praktika on parim õpetaja

Tallinna Tehnikakõrgkooli tunnuslausegi ütleb „Usus est magister optimus – Praktika on parim õpetaja”. Just see õppe praktilisus on see, mille pärast paljud ka Tallinna Tehnikakõrgkooli valivad ja see seab ka õppejõududele vastutuse nii õpetada.

„Koolis oma kolleegidega sel teemal rääkides avastasin, et ka nemad jagavad minuga sama mõtet ja soovi, kuid oma igapäevatööd tehes napib aega, et leida ettevõtteid, kes oleksid valmis oma lugusid, õppetunde, strateegiaid jms õppetöö jaoks jagama. Iga õppejõud muidugi töötab selle nimel, et neid võimalusi leida – olgu siis enda töökogemuste (paljud meie õppejõud on ka ise praktikud, tegutsevad ettevõtluses), tuttavatelt, meediast või mujalt saadud info põhjal, kuid kui seda ühiselt mõne projekti raames teha, aitaks see säästa aega ja võimaldaks neid materjale pakkuda ka laiemale ringile õppejõududest,” meenutab Helen Kiis ning lisab, et kui saadi info, et on võimalus niisuguseks projektiks rahastust taotleda, siis seda kasutatigi.

„Kirjutasime projektitaotluse, saime positiivse rahastusotsuse ja projekt algas 01.12.2020. Kestab kuni 31.11.2022. Projekt on rahvusvaheline ja teeme seda koostöös Islandi ülikooliga University of Akureyri, kellega oleme koostööd teinud juba varem. Koostöö Islandiga võimaldab projekti tuua praegusel ajal nii olulist rahvusvahelist mõõdet.”

Kasulik ka ettevõtetele

Helen Kiis selgitab, et projektiga luuakse inseneeria erialade majandusvaldkonna õppetöö tarbeks korduvkasutatav elektrooniline töövihik Eesti ja Islandi ettevõtete piiriülestest ülesannetest, erinevatest kaasustest. Projekti rahastatakse Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) Balti teaduskoostööprogrammist.

„Materjalid saavad üleval olema veebilehel, mida hetkel kokku paneme, ja vabalt kasutatavad kõikidele, kes seda soovivad. Leht ja materjalid on inglise keeles.

Esimesed kaasused hakkavad valmis saama ja plaan on neid algaval õppeaastal üliõpilastega testida. Kui kaasused on valmis ja testitud, lähevad need lehele üles. Lisaks on projekti raames plaan korraldada kaks õppereisi üliõpilastele, et kaasuseid ka ühiselt rahvusvahelises koostöökeskkonnas lahendada,” avab õppejõud plaane.

„Lisaks väärtusele, mida see projekt toob õppetöösse, on see kasulik ka ettevõtetele. Koostöö ülikoolidega aitab ettevõtetel kasvatada oma tuntust, kujundada oma imagot nii üliõpilaste kui ka tulevaste töötajate seas ning samamoodi valmistada üliõpilasi töömaailma sisenemiseks paremini ette. Mida paremini tajuvad noored ettevõtete reaalseid probleeme, tegevust juba ülikooliajal, seda kergem on neil kindlasti ka tööturule sisenedes ja seda lühem on sisseelamisaeg,” kirjeldab Helen Kiis projekti laiemat kasulikkust.