23.08.2021, 14:27
Keskkonnahoid algab teadmistest ja suhtumisest
FOTO:
Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) toetuste rahastusprogrammis „Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine” (Eesti kliimaprogramm) toetatakse Eesti kliima- ja keskkonnavaldkonna tegevusi 6 miljoni euroga. Tegevustest annab ülevaate keskkonnaministeeriumi eelarve- ja strateegiaosakonna peaspetsialist Kertu Sepp.
Programmi „Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine” fookuses on kolm suunda: ökosüsteemide tugevdamine, kohalikul tasandil kliimamuutuste leevendamise ja kohanemise võimekuse suurendamine ning ringmajanduse põhimõtete tugevdamine. Programmi rahastajad on Norra, Island ja Liechtenstein.
Sellel kevadel võeti vastu taotlusi kohalike omavalitsuste kliima- ja energiakavade koostamiseks, et aidata kaasa kohaliku tasandi kliima- ja energiaeesmärkide mõtestamisele, seadmisele ning saavutamisele. Kokku toetatakse kliima- ja energiakavade koostamist 400 000 euroga. Samuti said ülikoolid ja teadusasutused esitada taotlusi ökosüsteemide vastupanuvõime suurendamise taotlusvooru, mille eelarve on 800 000 eurot. Toetuse andmise eesmärk on aidata kaasa kohalike liikide ja elupaikade soodsa ja hea seisundi tagamisele, suurendada kohalike ökosüsteemide vastupanuvõimet kliimamuutuste ja võõrliikide survele ning võõrliikide leviku ohjamine.
Jätkusuutlikum toimetulek
Suvel algas eeldefineeritud projekti „Ringmajanduse võimekuse tõstmine” elluviimine. Ringmajandus on tõhus alternatiiv valitsevale majandusmudelile „tooda-tarbi-viska minema”, mis vajab suurt kogust sisendit ja tekitab ühtlasi palju kasutuid jäätmeid. Niisugune lineaarne majandusmudel ei ole jätkusuutlik lahendus, ei suuda tagada inimkonna ja keskkonna heaolu ega vasta tänapäevase ühiskonna vajadustele pikemas ajavaates. Maa loodusvarad on piiratud, mistõttu on keskkonna ja majandusarengu seisukohalt oluline leida jätkusuutlik viis nende kasutamiseks.
Eesti kliimaprogrammi ringmajanduse projekti eesmärk on Eesti ringmajanduse raamistiku väljatöötamine ja teadlikkuse suurendamine ringmajanduse teemal.
Projekti tulemusena on Eestil olemas ringmajanduse arenguks vajalikud dokumendid, suurendatakse keskkonnahoidlike riigihangete kasutamist, avaliku sektori töötajate pädevust ringmajanduse valdkonnas ja avalikkuse teadlikkust ning kaasatakse koole ringmajanduse tegevustesse. Projekti tulemusel paraneb kohalike omavalitsusüksuste tehtavate keskkonnaotsuste kvaliteet ja tekivad head praktikad, mida rakendades luuakse väärtust kogu ühiskonnale.
Näiteks korraldatakse projekti ühe tegevusena võistlus „Ringmajandav kool”, mis paneb koolid proovile oma teadmiste rakendamises ja arendamises. Võistluse käigus avastatakse, millised on ringmajanduse põhimõtete praktilise rakendamise võimalused koolis. Eesmärk on kaasata vähemalt 30 kooli. Võistluses osalenud õpilane omandab teadmised ringmajanduse toimimisest.
Teadlikkuse suurendamine avalikus sektoris
Lisaks haridussektori arendamisele ja teadlikkuse suurendamisele on projektis tegevused ka avaliku sektori töötajate koolitamiseks ringmajanduse teemal. Selleks luuakse koolitusprogrammid, mille alusel koolitatakse avaliku sektori töötajaid, selgitades ringmajanduse põhimõtteid laiemalt, aga ka konkreetsete töövaldkondadega seonduvalt, otsides puutepunkte ja potentsiaalseid koostöövõimalusi riigi tasandil (sh KOVide omavahelise koostöö soodustamine), samuti külastatakse ringmajandusega tegelevaid ettevõtteid eesmärgiga anda praktilist kogemust.
Projekti tegevusteks on veel kõikide Eesti kohalike omavalitsuste (KOVide) külastamine (kaasates nii juhtkonda kui keskkonna- ja hankespetsialiste), analüüs KOVide ringmajanduse tegevuste parendamiseks ning koolitamine soodustamaks ringmajanduse regionaalset arengut. Külastuse tulemusel antakse soovitusi ja nõustatakse, mida omavalitsus saaks teha ringmajanduse põhimõtete kohaselt, sh jäätmemajanduse korraldamine, uued ärimudelid, kohalike ressursside kestlik kasutamine, keskkonnahoidlikud riigihanked, erinevad koostöövõimalused jms.
Keskkonnahoidlikud riigihanked
Haridussektori ja avaliku sektori teadlikkuse suurendamise kõrval tegeletakse ka keskkonnahoidlike riigihangete edendamise ning kriteeriumite uuendamise ja väljatöötamisega. Leitakse lahendus hankeprotsessi lihtsamaks muutmiseks hankija vaatest (näiteks juhendmaterjalide koostamine, sh hindamiskriteeriumid, tehniline kirjeldus; soovitused kasutajakogemuse parandamiseks riigihangete registris; asjakohaste toote olelusringi kalkulaatorite välja toomine valdkondade lõikes jm) ning silmapaistvamatest keskkonnahoidlike riigihangete näidetest (nii Eestis kui Euroopa Liidus) ülevaate tegemine, et oleks terviklik pilt valdkondlikest näidetest, milliseid tooteid on keskkonnahoidlikult hangitud ja kuidas see on olnud kasumlikum kui tavaline toode. Tegevus aitab hankeprotsessides keskenduda keskkonnahoiule.
Selleks, et laiem avalikkus oleks kursis ringmajanduse põhimõtete ja tegevustega, viiakse ellu kaks üleriigilist teavituskampaaniat, mis süvendavad inimeste teadmisi nii ringmajandusest kui ka uuest normaalsusest. Kampaania üks sõnumitest näitab praktilisemat poolt – mida igaüks reaalselt teha saab. Kampaaniad pakuvad tarbijale juhiseid, kuidas keskkonnasõbralikke ostuotsuseid teha. Ringmajandus eeldab seda, et muutub nii see, kuidas ettevõtted tooteid loovad, kui ka see, kuidas inimesed tarbivad.
Ringmajanduse projekti viib ellu Keskkonnaagentuur. Projekti kogueelarve on 1 058 824 eurot, millest toetus on 85% ehk 900 000 eurot.
