Erasektoris ja idufirmade seas on palju tugevaid tegijaid ja õhus on tunda liikumist. Prantsusmaa tehnoloogiasektor tõmbab ligi järjest rohkem investoreid - mullu kaasasid Prantsuse idufirmad rekordilised 5,4 miljardit eurot. Kui 2017.aastal oli riigis vaid kolm ükssarvikut, siis tänaseks on neid juba 16 - näiteks muusika voogedastusplatvorm Deezer, e-tervise platvorm Doctolib, pilvetehnoloogia arendaja OVH ning sõidujagamisteenus BlaBlacar.

Start-up riigi seisusesse jõudmisega on aga teised lood. Kohati tundub, et ministrite poolt väga ambitsioonikalt planeeritud strateegiad jäävad toppama avaliku sektori dinosaurustest bürokraatide lõputute arutelude tõttu. Väga tundlikuks teemaks on ka isikuandmete kasutamine IT-süsteemides, sest kõik sellega seotud projektid peavad saama heakskiidu Prantsusmaa riiklikult IT ja internetivabaduse komisjonilt CNIL. Sellest lühendist on viimasel ajal saanud mitme Prantsuse idufirma õudusunenägu, näiteks väga edukalt alustanud reklaamitehnoloogia idufirma Fidzup süüdistab oma pankrotis konkreetselt just CNILi ja nende aeglast tegutsemist.

Arengut pärsib ühtse digitaalse identiteedi puudumine

Pandeemiast tingitud kriisiolukord tõi veelgi enam esile vajaduse digitaalsete vahendite järele ning eraettevõtted suutsid selle olukorraga kiiresti kohaneda. Samas tõi kriis teravalt esile puudujäägid Prantsuse avalikus sektoris, näiteks olid veel eelmisel aastal kasutusel pabertõendid, mis lubasid inimestel liikumispiirangute ajal hädavajalikeks toiminguteks kodust lahkuda. Lõpliku digitaalse tõendi kasutuselevõtmiseni kulus palju aega ning väga konarlikult käivitus ka e-kooli süsteem, rääkimata tõsistest vajakajäämistest epidemioloogiliste andmete elektroonilisel jälgimisel ja analüüsil.

Siiski on mitmed teenused edukalt digitaliseeritud ja suur menu on saatnud näiteks telemeditsiini ja digiregistratuuri, eriti seoses vaktsineerimistega. Digitervise eduloo taga seisab peamiselt eraettevõte Doctolib, kuid üldiselt on teenuste turg killustatud ning Achilleuse kõõluseks on ühtse ja turvalise autentimisvõimaluse puudumine. Tänavu võetakse

Prantsusmaal kasutusele uus elektroonilise kiibiga id-kaart, kuid endiselt ei eksisteeri reaalset digitaalset identiteeti ning uue isikutuvastamissüsteemi väljaehitamine on taaskord takerdunud.

Üle 7 miljardi euro riigi digitaliseerimisse

Ülaltoodule vaatamata on digitaliseerimine jätkuvalt Prantsusmaa prioriteediks, mida kinnitab ka asjaolu, et taastamiskava "France Relance" raames panustab Prantsuse riik digisektorisse 7,1 miljardit eurot. Sellest 3,7 miljardit eurot investeeritakse idufirmade kasvu rahastamiseks ja ükssarvikute tekkeks soodsa ökosüsteemi loomiseks.

Lisaks suunab riik 2,5 miljardit eurot murrangulistesse tehnoloogiatesse, nagu kvantarvutus, küberturvalisus, tehisintellekt, e-tervis jne. 2,3 miljardi euroga toetatakse ettevõtete ja valitsusteenuste digitaliseerimist, et luua prantslaste jaoks turvaline digitaalne identiteet administratiivsete tegevuste lihtsustamiseks. Ning 800 miljonit eurot investeeritakse digitaalse lõhe vähendamiseks, koolitusteks ja kõigile lairiba internetile juurdepääsu võimaldamiseks.

Kuidas Prantsusmaa turule läheneda?

Kindlasti ei ole aga tegemist lihtsa turuga ning paraku tuleb siiani veel tõdeda, et Prantsusmaal reaalselt oma IT-teenuseid müüvaid Eesti ettevõtteid ei ole ülemäära palju. Üheks takistuseks võib olla keelebarjäär, kuigi üldjuhul räägitakse IT-sektoris ja iduettevõtetes inglise keelt meelsamini kui traditsioonilisemate sektorite ettevõtetes.

Prantsusmaa avalik sektor on näidanud üles suurt huvi Eesti riigi infosüsteemi vastu ning mitmed delegatsioonid on juba külastanud Eesti IT-ettevõtteid. Samas ei ole Prantsuse riigiga asjaajamine lihtsate ülesannete killast ning iseseisvalt siinsetel riigihangetel osalemine võib osutuda tõsiseks peavaluks.

Seetõttu tasub panustada koostööle kohaliku Prantsuse partneriga, kellel on juba olemas võrgustik, võimekus ning ligipääs mastaapsetele projektidele. Heaks näiteks partnerlusest on koostöö Cybernetica ja IDEMIA vahel, kes arendavad nutitelefonipõhist turvalist isikutuvastust ning avalikule ja erasektorile suunatud digiallkirja.

Suurkorporatsioonides peetakse väga oluliseks juhtimisstruktuuri- ja hierarhiat, seega tasub häid suhteid luua just otsustajatega. Prantsuse ettevõtetega suheldes tasub olla järjepidev ja vaid paari e-kirja kirjutamisest edu saavutamiseks ei piisa. Prantslastele meeldib suhelda telefoni teel ja näost-näkku, kuid võrreldes veel paari aasta taguse ajaga on videokoosolekud muutunud täiesti tavapäraseks.

Kindlasti tasub Prantsusmaale tulla turgu tunnetama ning uusi kontakte looma eelkõige kõrgetasemeliste visiitide raames. Ühe näitena võib esile tuua ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Suti hiljutist Prantsusmaa-visiiti 8.-9. juunil, mil minister oli Pariisi kübernädala VIP-esineja ning juhtis Eesti küberturvalisuse valdkonna äridelegatsiooni.