Ettevõtjad on mures: kas diisliaktsiisi tõus tõrjub Eesti logistikaettevõtted taas turult välja?

Maksu- ja Tolliameti kütusemüügi koondandmed näitavad, et sellel aastal ületab suvekuude diislikütuse jaemüük varasemaid rekordeid enam kui 20 miljoni liitriga. Kui enne 2020. aasta maikuu aktsiisilangetust müüdi juunis-juulis keskmiselt 99 miljonit liitrit diislikütust, siis sel aastal on kogused tõusnud 122,5 miljoni liitrini.

Kütusesektori esindusorganisatsiooni Eesti Õliühingu tegevjuht Mart Raamat selgitas, et antud numbrite taga pole mitte Eesti transpordisektori suurenenud kliimajalajälg, vaid tõsiasi, et kui varasemalt tangiti Lätis-Leedus kütust, millega veeti kaupa Eestis, siis aktsiisilangetuse järel toidavad suurenenud kogused taas Eesti riigieelarvet. „Loomulikult on sel aastal eriti järsult inimesed teadvustanud kliimamuutuste riske. Tähtis on aga mõista, et aktsiisilangetus ei ole kliimaga seotud küsimus – kui seda diislikütust ei tangita Eestis, siis tehakse seda Lätis või Leedus ja kliimaseisund sellest midagi ei võida,“ märkis Raamat.

Kevadel taas kehtestatud piirangud mõjutasid diislikütuse tarbimist ja jaemüügi kasvuprotsendid võrreldes aktsiisilangetuse-eelse ajaga jäid keskmiselt 15% juurde. „Tegelikult on näha, et aktsiisilangetus tõstab nii-öelda normaalsituatsioonis jaemüüki keskmiselt umbes 22% võrra. See tähendab, et aktsiisilangetuse toel suureneb diislikütuse müük Eestis 125 miljoni liitri võrra ja Eesti riigieelarvesse laekub 47 miljonit eurot, millega varasemalt naaberriikide eelarveid nuumati,“ tõi Raamat välja täiendavate diislikütuse koguste mõju riigieelarvele.

Lisaks suurenenud diislikütuste kogustele on Statistikaameti andmetel kasvanud ka Eesti ettevõtete veosekäive. „Väga selgelt on näha, et aktsiisilangetusest on palju võitnud meie veondussektor. Kui viimase kahe aasta jooksul enne aktsiisilangetust tõmbus Eesti veonduse äritegevus kokku äärmiselt kiirelt – keskmiselt 17% protsendi võrra kvartalis – siis 2020. aasta lõpus pöördus veosekäive taas tõusule," märkis Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsiooni juhatuse liige Herkki Kitsing.

Kitsing lisas, et märgatavalt on vähenenud välismaiste vedajate osalemine Eesti veoteenuste siseturul ja Eesti maanteedel sõidavad taas kohalike numbrimärkidega veoautod. „Kuna üle 40% veoteenuse osutamisega seotud kuludest on setud kütusega, siis varasemalt oli tavaline, et Läti-Leedu odavat kütust kasutavad välisriikide vedajad sõid Eesti siseturult meie ettevõtted välja. Kuna Eesti vedajate sõidukipark on naabritest uuem ja vähem saastav, siis tegelikult tegi kõrge aktsiis Eesti keskkonnaseisundile karuteene,“ seletas Kitsing.

Veoteenuste eksport panustab märgatavalt ka Eesti väliskaubandusbilanssi ja 2021. aasta I kvartali andmetel oli veondussektori eksportkäibe tõus koguni 700%. „Kui varasematel aastatel on naaberriikide vedajad teeninud oma riikide majandusele järjest kasvavas mahus eksporditulu, siis nüüd saab Eesti veondussektor võrdses konkurentsisituatsioonis panustada Eesti majanduskasvu,“ rõõmustas Kitsing. Maantee kaubaveoteenuse eksport (154,3 miljonit eurot) moodustas selle aasta esimeses kvartalis koguni 10% kõikide Eesti teenuste eksporditulust ning sealjuures oli tegevusaladest suurem ainult arvutiteenuste eksport. „On kahetsusväärne, et riik suhtub nii kergekäeliselt oma suuruselt teise eksportiva teenusharu käekäiku,“ märkis Kitsing.

Vedajaid teeb planeeritud aktsiisitõus murelikuks, sest löögi alla satuvad sektoriga seotud 41 000 töökohta ja ettevõtete investeerimisvõimekus. „Karmid langusnumbrid 2018-2020 aastatel tähendavad, et sama trend jätkub ka 2022. kevadel, kui valitsus taas diislikütuse aktsiisi tõstab. Löögi alla satuvad nii töökohad, vedajate äritegevus kui ka laiemalt Eesti riigi majanduskasv. Võib prognoosida, et kärpekääride alla satuvad ettevõtete investeeringud autopargi uuendamisse – seega viib läbimõtlemata aktsiisitõus Eestit hoopis kaugemale kliimamuutuste vastasest võitlusest,“ näeb Kitsing tulevikku mustades toonides.