Talibani peamine tuluallikas on oopiumi tootmine, kirjutas BBC juba 2018. aasta lõpus. Seetõttu on Talibani kontrollitud aladel juba pikemat aega laiunud suured moonipõllud. Just Afganistanist tuleb suurem osa heroiini tootmiseks kasutatavast oopiumist.

Seetõttu on Taliban enda aladel kehtestanud nii-öelda oopiumimaksu. Moonipõllult teenitud kasumist kümme protsenti tuleb maksta terroriorganisatsioonile. Lisaks korjab Taliban makse ka tootmisahela järgmistelt lülidelt: maksma peavad nii laborid, kus oopiumist heroiin tehakse, kui ka narkoärimehed, kes kauba riigist välja viivad. Kokku teenib Taliban mooniärilt kõige rohkem 400 miljonit dollarit aastas.

Lisaks kaevandatakse Afganistanis mitmeid väärtuslikke maavarasid. Taliban pani Hellmandi provintsis enda kaevandused püsti juba möödunud kümnendi keskel, kui USA väed olid täies koosseisus riigis sees. Siiski teenivad nad enda väikestelt kaevandustelt võrdlemisi vähe hinnanguliselt vaid kümme kuni 15 miljonit dollarit aastas.

Küll aga on mõnevõrra tulusam äri legaalsetest kaevandustest koormaga lahkuvatelt autojuhtidelt raha väljapressimine. BBC andmetel küsib Taliban igalt Nangarhari provintsist lahkuvalt veoautojuhilt 500 dollarit. Provintsi kuberner hindab, et koguni pool kaevandustulust võib lõpuks jõuda Talibani taskusse.

Lõpetuseks ei saa üle ega ümber ka välisrahastusest. Mitmed äärmuslike vaadetega rikkad Pakistani ning Saudi Araabia kodanikud saadavad igal aastal Talibanile kümneid miljoneid dollareid. Kokku võib taoline välisabi iga aasta küündida lausa 500 miljoni dollarini.