Aktiivsete Kodanike Fondi (Active Citizens Fund, ACF) toetusi Eestis vahendab Avatud Eesti Fond koostöös Vabaühenduste Liiduga.

Mullu novembris esitas Riigi Tugiteenuste Keskus toetusmehhanismi riikliku kontaktasutusena doonoritele ametliku ettepaneku memorandumis ette nähtud reservi vahendite suunamiseks Aktiivsete Kodanike Fondile. See lisandub 4 miljonile eurole, mida Eesti kodanikuühendustel on aastatel 2019–2024 võimalik avalike projektikonkursside ja muude meetmete kaudu taotleda.

„Aktiivsete Kodanike Fondi häid edusamme ja asjakohasust Eestis peegeldab nii kontaktasutuse ettepanek kui ka doonorite nõusolek eraldada kogu reserv nii EMP kui ka Norra toetustest Eesti kodanikuühiskonna toetamiseks. Oleme kindlad, et lisaraha kasutatakse hästi ja ootame uute projektide elluviimist, mida nüüd toetada saame,” kinnitab EMP ja Norra finantsmehhanismide kantselei üksuse juht Frode Dal Fjeldavli.

Keeruline aeg vähendas vabakonna võimalusi

„Seoses hasartmängumaksu laekumise kokkukuivamisega koroonatingimustes sattus löögi alla meie tublide kodanikuühenduste rahastamine. Ometi on just nüüd, kus demokraatia on teravalt proovile pandud, kodanikuühenduste roll suurem kui varem, sellest oma ettepanekut tehes ka lähtusime,” selgitab Riigi Tugiteenuste Keskuse peadirektori asetäitja ja kontaktasutuse juht Martin Karro.
Demokraatiatrenn

Aktiivsete Kodanike Fondi toetuste senine rakendamine on olnud edukas. Vaatamata COVID-19-le on rakendamise ajakava järgitud, läbi on viidud kolm taotlusvooru (mais 2019; oktoobris 2019; oktoobris 2020), projektid on välja valitud ja lepingud sõlmitud, kokku on taotlusvoorudest toetatud 52 projekti.

„Kolmes taotlusvoorus saadaolev toetuse kogusumma oli 2 575 225 eurot, kuid taotletud kogusumma oli 9 744 961, mis on peaaegu neli korda rohkem kui fondil vahendeid. Numbrid viitavad taotlejate suurele nõudlusele, kuna rahastada saime paraku ainult 26% taotlustest. Reservist eraldatud 2 miljonit lisaeurot võimaldavad kodanikuühendustele täiendavalt õla alla panna,” rõõmustab Karro.

Aktiivsete Kodanike Fondi reservfondist saavad toetust Eesti kodanikuühendused, kelle eesmärkideks on demokraatliku kultuuri ja kodanikuteadlikkuse tugevdamine, haavatavate gruppide võimestamine ning samuti inimõiguste ja võrdse kohtlemise eest seismine.

„EMP majanduspiirkonna toetusi on alati iseloomustanud hea läbimõeldus ja pikaajalised eesmärgid, seetõttu on Aktiivsete Kodanike Fondi täiendav tugi vabakonna vajadusi arvestades äärmiselt tänuväärne,” ütleb Aktiivsete Kodanike Fondi toetusi vahendava Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellam. „Tulemas on kaks taotlusvooru, nendest üks on mõeldud keskmise suurusega ja suurprojektidele. Teine voor puudutab tegevustoetusi ennast juba tõestanud vabaühendustele. Selle vooru üheks eesmärgiks on muu hulgas anda tõuge arenguhüppeks, et need ühendused saaksid kasvada tõeliselt mõjukateks huvikaitseorganisatsioonideks,” märgib Hellam.

Arukatest aruteludest vikatiga niitmiseni

Aktiivsete Kodanike Fondi (ACF) juht Katrin Enno selgitab, et fond lähtub kõigi algatuste toetamisel väärtusest ja põhimõtetest, mis on vajalikud terviklikuma – ja seeläbi ka tervema – ühiskonna ehitamiseks.

„Kuigi demokraatlik kultuur, kodanikuteadlikkus, võrdne kohtlemine, haavatavate gruppide võimestamine võivad esmapilgul tunduda liialt abstraktsed või elukauged mõisted, on nende taga konkreetsed elulised murekohad ja vajadused, millega tegeletakse. Nende kahe aasta jooksul, mil ACF on Eesti vabaühendusi juba toetanud, on meil olnud hea meel panna õlg alla mitmetele headele projektidele, mis edendavad demokraatiikku kultuuri.

Üks tuntumaid on kindlasti arutelukultuuri arendav ja kohe-kohe oma üheksandat sünnipäeva tähistav Arvamusfestival koos demokraatiatrennidega.

Eestimaa Looduse Fondi igaühe looduskaitse projekti eesmärk on tuua inimeste argiellu rohkem keskkonnateadlikkust ja juhtida tähelepanu sellele, kuidas me kõik saame aidata kaasa elurikkuse säilitamisele, omaenda loodussõbraliku ruumi loomisele. Selle projekti raames toimuvad juba teist suve järjest üle Eesti vikatiga niitmise talgud, mis on kohale meelitanud palju huvilisi. Lisaks paremale keskkonnahoiule on selle projekti näol tegu otseselt ka kultuuripärandi hoidmisega. Kliima- ja keskkonnakaitseteema on järjest olulisemad nii globaalselt kui Eesti-siseselt. Seda viimast nii üle-eestiliselt kui ka kitsamalt Ida-Virumaa õiglase ülemineku taustal,” selgitab Enno.

Demokraatliku kultuuri suuna alt on heaks näiteks veel Narvas peamiselt noorte veetud MTÜ VitaTiim projekt Noorte Hääl Loeb, mille käigus on korraldatud palju erinevaid tegevusi ja üritusi, sh koolitusi, suvekool, kogukonnaõhtu, minilaager, aruteluõhtu jms erinevatel päevakajalistel teemadel. Fookus on sellel, kuidas noored saavad ühiskonnaasjades ja poliitikas paremini kaasa rääkida.

Eesti Väitlusseltsil on praegu käimas projekt „Kohalikud teemad valimiste keskmesse”. Eesmärk on, et üle 16-aastased noored suunduksid sügisestel valimistel valimiskastide juurde ja oskaksid langetada informeeritud valiku.

„Demokraatliku kultuuri edendamise suunal üldises plaanis on olulisim, et inimestel oleks olemas teadlikkus koos vajalike ja faktikesksete algteadmistega; samuti võimalused kaasarääkimiseks, kui võetakse vastu neid puudutavaid otsuseid,” märgib Katrin Enno.

Inimõigused ja võrdne kohtlemine

Haavatavatest inimgruppidest rääkides selgitab Katrin Enno, et Eestis on püsivalt probleemne olnud erivajadusega inimeste võrdne kaasamine ühiskonnaellu, ligipääsetavuse probleem kõige laiemalt – mitte ainult füüsilises võtmes või erinevate avalike teenuste puhul, vaid intellektipuudega inimeste puhul näiteks ka lihtsasti mõistetava keele abil.

„Haavatavad grupid on ka seksuaalvähemused, aga olenevalt teemast võib haavatavaks grupiks lugeda ka naisi üldiselt – kui asi puudutab näiteks palgalõhe küsimust või seda, et lõviosa lähisuhtevägivalla ohvritest on naised. Haavatav grupp, eriti koroona-aja kaasmõjude tõttu, on ka vaimse tervisega kimpus olevad noored – seetõttu on meil eriti hea meel, et ACF on saanud toetada peaasi.ee-d vaimse tervise esmaabi tööriistade väljatöötamisel ja oma tegevuse laiendamisel üle-eestiliselt.”

Eesti Neurofibromatoosi Ühing viib parajasti ellu projekti „Mitte midagi puuetega naistele ilma puuetega naisteta!” Puuetega naistel on Eesti ühiskonnaelus probleeme nii negatiivse suhtumisega kui ka oskamatusega arvestada nende kui naiste ja nende puuetega. Korraldatakse puuetega naisi puudutavad uuringud, töötube puuetega naistele, kunstinäitus ja luuakse ümarlaud strateegilise pikaajalise koostöö arendamiseks, et töötada intensiivselt puuetega naiste õiguste edendamise suunal. Projektil on kümmekond erinevat partnerit erinevatest huvikaitseorganisatsioonidest.

Inimõiguste ja võrdse kohtlemise suuna alt MTÜ Oma Tuba: oluline osa inimõigustest on kehaline autonoomia ehk õigus langetada iseseisvaid otsuseid oma keha, seksuaalsuse ja reproduktiivsuse üle. Seda tehakse huvikaitse ja järjepideva kommunikatsioonitöö kaudu eesti ja vene keeles. Noorte jaoks korraldatakse positiivne, võimestav ja jaatav seksuaalse nõusoleku teemaline sotsiaalmeediakampaania „Sul on õigus!” ja töötoad „Kuidas öelda jah?”. Projekti tulemusel on Eestis käivitunud diskussioon karistusseadustiku muutmise vajalikkusest – et seksuaalkuritegude määratlused lähtuksid nõusoleku, mitte vastuhaku olemasolust.

Haavatavate rühmade toetamise näidetena toob Katrin Enno välja veel näiteks Eesti Pagulasabi ja Tartu Rahvusvahelise Maja toetamise, kes mõlemad tegutsevad pagulaste parema lõimimise nimel Eesti ühiskonda, pakkudes neile ka läbi sotsiaalse ettevõtluse mudeli tööd, võimalust enesearenguks ja hiljem ka laiemale tööturule sisenemist. MTÜ Käpp ja Käsi tegeleb endiste kinnipeetavate ühiskonda tagasitoomisega läbi varjupaigakoerte treenimise. MTÜ Oskar Alliku Kodu tegeleb 12–18-aastastele raske ja püsiva psüühikahäirega noortele miljööteraapia võimaluste arendamisega Eestis; eeltöid tehakse Peedule plaanitava ravikodu osas.

Euroopalike väärtuste edendamine

Katrin Enno selgitab, et projektidele toetuse määramisel peetakse silmas, et toetatud projektid oleksid võimalikult mitmekesised ning kaetud saaksid ka võimalikult erinevad Norra ja EMP toetustele olulised suunad ja rõhuasetused. „Seetõttu on oluline, et toetus jõuaks ka nende vabaühendusteni, kes tegutsevad maapiirkondades ja väljaspool Tallinna-Tartut. Ida-Virumaa on samuti kõrgendatud tähelepanu all, et sealsed vabaühendused tõstaksid kogukonnatunnet, lõimiksid erinevaid keeleruume ja põlvkondi,” räägib ta.

Heaks näiteks kodanikuteadlikkuse tugevdamisel on Vabamu rändnäitus, mis on pühendatud Eesti Vabariigi taassünni 30. aastapäevale, kuid hõlmab nii euroopalikke väärtusi, teadlikkuse suurendamist üldistest universaalsetest inimõigustest ja demokraatia toimimispõhimõtetest.

Kodanikukaitselistest teemadest toob Katrin Enno esile veel ühingu Korruptsioonivaba Eesti projekti „Väärkäitumisest teavitamise ja vilepuhujate kaitse edendamine Eestis”, mis keskendub vihjeandjate paremale kaitsmisele õigussüsteemis, kuid ka ühiskonnas levinud negatiivsetele hoiakutele „pealekaebamise” osas.

Sotsiaalse Innovatsiooni Labori projekt keskendub aga hoopis kohalike omavalitsuste ametnike ja vabakonna omavahelise koostöö parandamisele, et juurutada kodanikukesksemat lähenemist ka poliitikakujundamises.

Narvas on käimas MTÜ Lapsele Oma Kodu veetud projekt „Teadmine annab võimaluse”, mille eesmärk on koostöös Narva peredega aidata kaasa kohalike sotsiaalvaldkonna teemade probleemide lahendamisele ja sisendi andmine Narva linnavõimudele, kusjuures lisaks noortele lastega peredele on kaasatud ka vanavanemad.

Vabatahtlike väärtustamine

Katrin Enno märgib, et sageli keskendutakse vabaühendustest ja nende tegutsemisest rääkides üksnes n-ö vastuvõtvale poolele ehk sellele, kelle jaoks projekte ellu viiakse. Tegelikult ei tohiks aga ka unustada, et kõik need inimesed, kes vabakonnas tegutsevad, on sama olulised.

„Nad on – enamasti kõrgendatud sotsiaalse närvi ja missioonitunde taustal – märganud probleeme ja vajakajäämisi, nad on selleks astunud konkreetseid samme ja asunud tegutsema, et midagi ette võtta. See kõik eeldab nii keskmisest kõrgemat algatusvõimet kui oskusi enda poolt alustatu ka ellu viia, samuti vastutust. Projektimaailm on kahtlemata ka tehnilis-administratiivne, aga suurema läbipaistvuse ja vastutavuse mõttes on see hädavajalik,” selgitab ta ning lisab, et seetõttu peetakse rahastajate poolt konkreetsete projektide toetamise kõrval oluliseks vabaühenduste üleüldise võimekuse tõstmist – et Eesti inimestel oleks oskusi ja võimalusi tugevdada neid kodanikeühendusi, seltse ja liite, kus nad tegutsevad; et need oleksid ühiskonnas nähtavamad, kuuldavamad ja mõjukamad ning seeläbi ka hinnatud partnerid nii avalikule kui ka erasektorile.

Lähem info internetist

Eesti Vabariigi, Islandi Vabariigi, Liechtensteini Vürstiriigi ja Norra Kuningriigi vahelise Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi rakendamist ning Eesti Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise Norra finantsmehhanismi rakendamist aastatel 2014–2021 reguleerivad vastastikuse mõistmise memorandumid on leitavad Riigi Tugiteenuste Keskuse kodulehelt.

„Pikas perspektiivis on tegemist võimeka vabakonna arendamisega, kus ka vabakonnas tegutsejad tunneks, et nende töö on hinnatud, mis omakorda vähendab ka vabakonnas tegutsevate inimeste läbipõlemisohtu.

Oluline on ka mainida, et sageli on keeruline välja tuua ühte konkreetset probleemi, mida adresseeritakse ja lahendada püütakse, kuna ühes projektis kohtuvad enamasti mitu omavahel seotud või kattuvat suunda: näiteks haavatavate gruppide võimestamine on reeglina seotud otseselt ka inimõiguste ja võrdse kohtlemise suunaga, millega tegelemine on omakorda otseselt seotud demokraatliku kultuuri arendamisega.

Lisaks tahaks Aktiivsete Kodanike Fondi toetuste puhul esile tõsta ka kahepoolset koostööd Norra ja Islandiga – soovides ise kuuluda nn Põhjamaade väärtusruumi, kus ühiskonnakorraldus on kaasav ning kogukonnatöö tugev, on meil nende kogemusest ja toimetulekust ka erinevate väljakutsetega palju õppida,” kirjeldab Katrin Enno Aktiivsete Kodanike Fondi tegutsemise põhimõtteid ja väärtusi.