Mõistlik või hullumeelne? Ühes Euroopa suurlinnas korraldatakse referendum üürikinnisvara riigistamiseks

Berliin korraldab referendumi, kus elanikelt küsitakse arvamust, kas suurte kinnisvarafirmade üürikinnisvara peaks riigistama. Referendumi korraldamise ajendiks on kiirelt kerkinud üürihinnad.

Referendum puudutab 240 000 tuhandet üüripinda üle kogu Berliini. Kusjuures selle korraldamiseks koguti 350 000 allkirja, vahendab Financial Times. Arvamusküsitlused näitavad, et hinnanguliselt pooled Berliini elanikud kavatsevad referendumil hääletada kinnisvara konfiskeerimise poolt.

Euroopas on kinnisvara väljaüürimisega tegelevate ettevõtete kasv olnud erakordselt kiire. Kui 2006. aastal olid börsil noteeritud üürikinnisvaraga tegelevad ettevõtted üle kogu Euroopa väärt 3,5 miljardit eurot, siis 15 aastat hiljem on need ettevõtted kokku väärt koguni 85 miljardit eurot.

Kusjuures Saksamaal on rendisektor eriti tegus. Enam kui pooled sakslased üürivad, mitte ei oma kinnisvara. Võrdluseks - Euroopas keskmiselt üürivad kodu veidi alla neljandiku leibkondi.

"Kui me ei leia mehhanismi, mis annaks kinnisvara suuromanikelt tavalistele inimestele, muutub ühiskond aina ebavõrdsemaks ning tekib lõhe üürnike ja koduomanike vahel," leidis University College Londoni professor Yolande Barnes.

Berliini referendumi vastased aga leiavad, et see ei ole majanduslikult loogiline ning võib koguni olla ebaseaduslik. "Berliin küll vajab tugevamaid spekulantide-vastaseid seaduseid, kuid selline referendum on lõhestav poliitiline äärmuslus," märkis Berliini arhitektuurinõukogu juht Tobias Nöfer.

Ettearvatult on referendumi vastu ka suured kinnisvaraettevõtted. "Linn kulutaks järgmistel aastakümnetel kosmilisi summasid kompensatsioonimakseteks, selle asemel, et uusi elamupindu ehitada. Meie uuringud näitavad, et 82 protsenti üürnikke on praeguste tingimustega rahul ja me lähtume hinnastamisel Berliini regulatsioonidest," sõnas Deutsche Wohneni esindaja.

Ettepanek läheb käiku kui referendumil osaleb vähemalt neljandik valijatest ning neist enamus hääletab omakorda ettepaneku poolt. Pole selge kui palju plaan maksma läheks. Berliini ametnikud hindavad, et kompensatsioonimakseteks võib kuluda umbes 36 miljardit eurot, kuid referendumil inimesi poolt hääletama keelitavad aktivistid arvavad, et "aus hind" oleks hoopis kaheksa ja 18 miljardi euro vahel.