Töötute arv on vähenemas ning liigub kriisieelse näitaja poole

Statistikaameti andmetel oli tänavu teises kvartalis tööjõus osalemise määr 70,6%, tööhõive määr 65,8% ning töötuse määr 6,9%.

Statistikaameti analüütiku Katriin Põlluääre sõnul tööturul aasta esimese kvartaliga võrreldes suuri muutusi ei olnud. „Teises kvartalis langes võrreldes aasta algusega veidi nii tööjõus osalemise, tööhõive kui ka töötuse määr. Hõivatuid oli 15–74-aastaste seas 641 900,“ lisas ta.

Osaajaga hõivatute arv vähenes eelmise kvartaliga võrreldes 8%, osaajaga töötavate meeste arv lausa 7,4%. Esimeses kvartalis oli osaajaga hõivatuid 90 200, nüüd aga 83 200. Osaajaga töötavaid naisi oli ligikaudu kolm korda rohkem kui mehi, vastavalt 60 800 ja 22 400. Osaajaga töötavate meeste arvu vähenemine oli ka osaajaga töötavate hõivatute arvu kahanemise taga.

Peale osaajaga hõivatute arvu kahanes ka vaeghõivatute ehk nende osaajaga töötajate arv, kes soovivad töötada rohkem ja on valmis lisatööd kahe nädala jooksul vastu võtma. Vaeghõivatute arv vähenes 8600-st 7500-ni.

Teises kvartalis hakkas vähenema ka töötute arv ja see liigub kriisieelse näitaja poole. Kokku oli töötuid 47 300, mida on 1500 võrra vähem kui esimese kvartalis ja 1700 võrra vähem kui möödunud aasta teises kvartalis. Üle poole töötutest olid tööta olnud alla kuue kuu. Vähenes ka nende töötute arv, kes olid töötud olnud vähemalt 12 kuud. Mehi oli töötute seas rohkem kui naisi. Kõige kõrgem oli töötuse määr Kirde-Eestis, kus see oli 12,6%, mis ületab Eesti keskmist pea kaks korda.'

Kevadised piirangud töötust ei suurendanud

Eesti Panga ökonomisti Orsolya Soosaare sõnul kasvas tööhõive aasta varasemaga võrreldes 1,7%, kuid toona oli hõive kriisi mõjul juba kahanenud. Tänavu mai keskpaigani kehtinud koroonaviiruse levikut tõkestavad meetmed ei toonud endaga kaasa hõive langust, kuid samas jäi varasuvine hõive kasv prognoositule alla.

"Töötukassa andmetel on kahanemas ka registreeritud töötute arv. Selle on tinginud nii lisanduvate töötute väiksem hulk, mis on viimastel kuudel olnud sarnane kriisieelsete näitajatega, kui ka aktiivsem töötusest lahkumine, peamiselt tänu uue töökoha leidmisele. See näitab tööjõunõudluse kasvu, millele viitab ka hõive kasvu ootavate ettevõtete suur osakaal konjunktuuriinstituudi kindlustunde uuringus ning rekordiline töökuulutuste lisandumine töötukassa andmebaasi," märkis Soosaar pressiteates.

"Kuigi töötuse määr kahaneb ja tööhõive suureneb, pole tööhõive taastunud kuigi jõuliselt. Ettevõtete osakaal, kes tunnetavad tööjõupuudust tootmise laiendamise takistusena, on kiiresti kasvanud, eriti tööstuses ja teeninduses, mis osutab raskustele uusi töötajaid värvata. Osaliselt võib seda põhjustada kriisi ajal töötuks jäänute väiksem motivatsioon uut tööd vastu võtta hüvitiste saamise ajal, iseäranis koosmõjus võimalusega teenida vähesel määral lisatulu. Lisaks võidakse töökohti teenindussektoris varasemast vähem kindlaks hinnata."

Suurem tööjõupuudus toob Soosaare sõnul endaga kaasa palgatõusu surve. "Maksu- ja tolliameti andmetel ongi keskmine deklareeritud palk kasvanud üpris kiiresti, nii aasta varasemaga võrreldes kui ka kuuvõrdluses," lisas ta.