Eesti ja Norra diplomaatiliste suhete alguseks loetakse päeva, mil Norra Kuningriik tunnustas ametlikult noort Eesti Vabariiki. See juhtus 5. veebruaril 1921.

Suursaadik Else Berit Eikeland märgib aga, et tegelikult on eestlaste ja norrakate kontaktid veel märksa vanemad, ulatudes suisa sadade aastate taha.

„Norralased on reisinud Eestisse ja eestlased Norrasse aegade algusest peale. Esimeste kontaktide kirjalikud allikad viitavad viikingiaegadele, kuid olen kindel, et kontakte oli ka enne seda,” arutleb ta.

Millised on olnud Norra ja Eesti kõige olulisemad kokkupuutevaldkonnad?

Norra ja Eesti on mõlemad mereäärsed riigid, kus läbi sajandite on olnud väga olulisteks teemadeks laevandus ja kalapüük. Ajalooliselt kulges esmane erinevaid riike ühendav marsruut samuti merd mööda. Seega pole üllatav, et Norra kaupmehed saabusid laevadega Eestisse ning keskajal toimus vanade hansalinnade Bergeni ja Tallinna vahel arvestatav kalakaubandus.

Loomulikult ei piirdu koostöö vaid laevandus- ja kalandusvaldkonnaga. Meil on olnud tugevad kultuurisidemed isegi läbi aastakümnete, mil Eesti oli okupeeritud.

Eesti lugejad on ka kõige raskematel aegadel armastanud lugeda Norra kirjanike teoseid – Henrik Ibsen, Sigrid Undset ja Thorbjørn Egner on tuntud enamikule eesti kirjandussõpradele.

Samuti on tõlgitud norra keelde mitmete eesti autorite loomingut. Olgu siinkohal mainitud näiteks Jaan Kross, Viivi Luik ja Jaan Kaplinski. Need sidemed on muutunud üha tugevamaks ja pärast Eesti taasiseseisvumist 1991. aastal on mõlema riigi kultuuririkkus vastastikku avatud.

Kuidas hindate Eesti ja Norra suhteid pärast seda, kui Eesti sai Euroopa Liidu liikmeks? Nagu me teame, ei ole Norra ELi liikmesriik.

Tõepoolest, Norra ei kuulu Euroopa Liitu, ent nii Norra kui ka Eesti on Euroopa Majanduspiirkonna liikmed. See on leping, mis võimaldab inimeste, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumist Norra ja Euroopa Liidu vahel. Island ja Liechtenstein on samuti seotud Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga.

Norra toetab ja on alates 2004. aastast toetanud Eesti projekte väga paljudes valdkondades. Miks te seda teete?

Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste süsteem on osa uutest suhetest Norra ja Euroopa Liidu uute liikmesriikide vahel ning ka Eesti kuulub nende hulka.

Norra on osa Euroopast. Isegi kui me ei kuulu Euroopa Liitu, oleme me ajalooliselt, geograafiliselt, kultuuriliselt ja majanduslikult vaieldamatult osa Euroopast.

Kui rääkida pelgalt majandusest, siis 75–80% meie ekspordist on suunatud Euroopa Liidu riikidesse, kuid tegelikult kuulume me Euroopasse ka kõigi muude aspektide mõttes. Kõik, mis Euroopas juhtub, on meile tähtis ja me soovime aidata kaasa sotsiaalsete ja majanduslike ebavõrdsuste vähendamisele Euroopas.

Oluline põhjus on ka kahepoolsete suhete tugevdamine Euroopa riikide ja doonorriikide vahel. Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetused on suurepärane vahend tugevama ja sügavama koostöö saavutamiseks Eesti ja Norra ekspertide, organisatsioonide ja ametiasutuste vahel. Koostöö aitab meil üksteist paremini mõista ja koos saame leida paremaid lahendusi meie ühistele väljakutsetele – alates kliimamuutustest ja kodanikuühiskonda puudutavatest ja lõpetades kohaliku arenguga.

Mis on põhilised valdkonnad, mida Norra Eestis rahastatab?

Norra toetab praegu Eestis kuut programmi. Nendeks on konkurentsivõime, kohaliku arengu, teaduse ja hariduse, kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise, kodanikuühiskonna ja sotsiaalse dialoogi ning inimväärse töö programmid.

Lisaks saavad Eesti üksused taotleda rahastamist EMP ja Norra toetuste noorte tööhõivefondist ning piirkondliku koostöö fondist. Kokku on Eestile EMP ja Norra toetuste kaudu aastatel 2014–2021 eraldatud 68 miljonit eurot. Norra annab 98% sellest rahast ja Island koos Liechtensteiniga 2%.

Millised toetatud projektid või valdkonnad on teile endale kõige parema mulje jätnud?

Kõik projektid, mida olen külastanud, on olnud väga huvitavad. Need räägivad selget keelt, et Norra toetus on Eestile mitmel erineval viisil kasuks tulnud.

Suvine külaskäik Kuressaarde näitas mulle, et sadamaaida ning kesklinnas asuva keskaegse maja restaureerimine toob linnasüdamesse uusi tegevusi ja inimesi, sama tendentsi on näha ka teiste Eesti ajaloolistes linnakeskustes asuvate majade restaureerimise järel.

Väga põnevad on ka digitaalsed uuendused Eesti ettevõtetes, mis saavad toetust programmist Green IKT ning aitavad kaasa rohelise mõtteviisi ja ettevõtluse kasvule Eestis.

Ootan väga, et saaksin rohkem teada Eesti kodanikuühiskonnast – sellest, milline on olnud EMP ja Norra toetuste mõju selles sektoris ning kust leida koostöövõimalusi Eesti ja Norra kodanikeühenduste vahel.

Lähemal ajal külastan ma Lihulat, kus vana piiritusetehas muudetakse käsitöökeskuseks. Plaan on minna ka Valka, et tähistada piirilinna vanima hoone restaureerimist.

Else Berit Eikeland

Else Berit Eikeland on Norra suursaadik Eestis alates 2020. aasta juunist. Enne seda on ta olnud Norra suursaadik Iirimaal ja Kanadas ning diplomaat Londonis, San Franciscos ja Manilas.