Taastav õigus muudab konfliktide lahenduse inimkesksemaks
„Taastava õiguse peaeesmärk pole süüdlase karistamine, vaid ennekõike aus vestlus asjaosaliste vahel ja kuriteoga tekitatud kahju heastamine,” võtab taastava õiguse olemuse kenasti kokku eelmine justiitsminister Raivo Aeg. Tema juhtimisajal kiideti riigikogus heaks kriminaalpoliitika põhialused kuni aastani 2030 ning taastava õiguse igivana põhimõte jõudis ka sinna: üheks eesmärgiks võeti muuta kriminaalmenetlus mitte ainult kiiremaks ja tõhusamaks, vaid ka inimkesksemaks ja ohvrisõbralikumaks.
Et see mõtteviis aga reaalselt praktikasse leviks, on vaja, et õigusalal töötavad spetsialistid teaksid, mis on taastav õigus ning tahaksid ja oskaksid seda oma töös kasutada.
Siin sai Eesti suurt abi Norra toetustest, tänu millele oli võimalik korraldada spetsialistide väljaõpet taastava õiguse alal. Sellealased teadmised on tänu neile koolitustele jõudnud nii prokuratuuri ja politseisse kui ka koolidesse ja noorsootöötajateni. Lisaks teadmistele on samavõrd oluline ka taastava õiguse mõtteviisi omaksvõtt.
Taastava õiguse siht on taastada tasakaal, mis sai kuriteo tõttu rikutud. Selleks tuleb kaasata kõik peamised osalised – kannatanu, õigusrikkuja ja mõjutada saanud kogukonnaliikmed –, et jõuda ühiselt otsuseni, kuidas heastada kuriteoga tekitatud kahju parimal viisil. Tähelepanu on seejuures kannatanu turvatunde ja rikutud suhete taastamisel ning vähem sellel, millise karistuse peaks kurjategija saama. Küsimus pole selles, kes on süüdi ja kuidas teda karistada, vaid milline kahju on tekkinud ja kuidas seda heastada. Selline lähenemine kaasab turvalise keskkonna loomisse kõik asjaosalised, annab kõigile vastutuse ja kohustused.
Konfliktides leitakse abi ka vabatahtlikelt
Lisaks spetsialistide koolitamisele on väga oluline ka taastava õiguse levik vabatahtliku töö tasandil.
Eestis pakub Sotsiaalkindlustusamet teenust, kus konflikte aitavad lahendada koolitatud vabatahtlikud. Taastaval õigusel põhinev konfliktivahendus on mitmel juhul andnud asjaosalistele võimaluse olukorda positiivselt lahendada.
Sotsiaalkindlustusameti taastava õiguse ja lepituse teenuse juht Annegrete Johanson on toonud ajakirjas Sotsiaaltöö esile kogemuse, et konfliktivahenduses osalenud kannatanud on rääkinud, et nad ei saanud menetluse käigus vastuseid oma küsimustele, mõni neist pöörduski politseisse vaid sooviga vastuseid saada, kuid neid ei tulnud. Taastava õiguse protsessis osalemine aga andis neile selle võimaluse, sest see toetab kannatanu taastumist ja olukorra lahenemist.
„Norra Kuningriigi toetatava projekti raames on koolitatud üle 70 Sotsiaalkaitseameti vabatahtliku konfliktivahendaja,” tutvustab üht kogu ühiskonna jaoks väga olulist projekti vabatahtlik konfliktivahendaja ja vanglast vabanenute jätkutoe projektijuht Stanislav Solodov.
Taastavast õigusest rääkides rõhutab ta inimliku dialoogi olulisust, mis ennetab paljusid arusaamatusi, parandab vastastikust usaldust, loob häid suhteid ja lõpuks säästab ka aega.
Vabatahtlikel konfliktivahendajatel on Eestis võimas tööpõld. Nende oskusi on vaja nii töös noortega kui ka täiskasvanud inimeste vahelistes konfliktides – näiteks töökohtades tekkinud erimeelsustes, korteriühistute probleemides ja mujal.
Konfliktivahenduse viis põhimõtet
Andmaks edasi vabatahtlike konfliktivahendajate töö olemust, kirjeldab Stanislav Solodov viit olulist põhimõtet, mida järgitakse nii konfliktivahenduses kui ka vahendajate põhjalikul koolitusel.
„Esmalt see, et igaühel on hääl ja igaühe lugu loeb. Igaüks saab konfliktivahendamise protsessis sõna ja võib rääkida oma loo – kuidas tema juhtunut tajub, mida see tema jaoks tähendas.
Teiseks on tähtis teada, et inimese käitumine on mõjutatud tema mõtetest ja tunnetest. Seepärast peab vabatahtlik konfliktivahendaja alati küsima osapoolte mõtete ja tunnete kohta, need ära kuulama ja neist aru saama. Igal osalejal on oma lugu ja kõik need lood on olulised.
Kolmas oluline põhimõte on see, et igal lool ja sündmusel on mõjutatud osapooled. Näiteks kui noorel on konflikt oma emaga, tuleb talle esitada küsimus, kes on tema arvates veel selles loos mõjutatud osapool. Sageli on mõjutatud osapooli rohkem kui kaks – näiteks lisaks emale ka väikevend ja isa – ning need kõik selgitatakse vestluse käigus välja.
Neljas põhimõte sätestab, et igaühel on oma vajadused. Vabatahtliku konfliktivahendaja ülesanne on selgitada välja, mida iga osapool vajab, et edasi liikuda. Lapse vajaduseks on sageli näiteks olla mõistetud ning tal tuleb jõuda selgusele ka selles, mis peaks juhtuma, et see vajadus täidetud oleks.”
Viienda põhimõttena toob Stanislav Solodov välja, et need, keda konkreetne lugu mõjutab, teavad kõige paremini ka lahendust. „Osalised ise suudavad sõnastada, mis nende jaoks selle loo lahendada aitab,” selgitab ta. Taastava õiguse protsessi käigus tuleb igaühe hääl paremini kuuldavale ja ühiselt jõutakse sobiva lahenduseni.
Vabatahtlike konfliktivahendajate koolitusel süvenetakse kõigisse viiesse põhimõttesse ja kasutatakse nende õppimisel palju praktilisi näiteid.