Eesti ja Norra arendavad innovaatilist ärikoostööd
Green ICT toetuse andmise eesmärgiks on Eesti ja Norra innovatsioonialase ärikoostöö suurendamine ning ettevõtete lisandväärtuse kasv ressursisäästu edendavate projektide abil. Eelistatud on Eesti-Norra koostööprojektid. Programm on suunatud kolme valdkonna arendamisse: tööstus ja rohetehnoloogiad, IKT ning tervisetehnoloogiad. IKT võib seejuures olla horisontaalne, tööstuse ja rohetehnoloogiate ning tervisetehnoloogiate valdkondi läbiv komponent.
Norra Green ICT koordinaator Anari Lilleoja märgib teemat tutvustades esmalt, et Norrat ja Eestit seob pikaaegne koostöö erinevates valdkondades.
„Eesti-Norra koostööprogrammi Green ICT toel saavad Eesti ettevõtted hea võimaluse teha koostööd Norra ettevõtete ja teadusasutustega ning töötada välja keskkonnasõbralikke tööstuslahendusi, pakkuda innovatiivseid teenuseid tervishoius ja arendada tooteid-teenuseid, mille keskmes on IT. Muutunud majanduskeskkonnas annab toetus näiteks Eesti tööstusettevõtetele hea võimaluse teha roheline arenguhüpe esmalt enda tootmises, et seeläbi pakkuda turule uusi, kõrge lisandväärtusega tooteid ja teenuseid,” arutleb Anari Lilleoja.
Viimane taotlusvoor on ukse ees
Viimane Green ICT taotlusvoor on avanemas sel sügisel. Ettevõtted saavad toetust taotleda tööstuse ja rohetehnoloogiate ning tervisetehnoloogiate valdkonnas. Toetus ühe projekti kohta on 50 000–200 000 eurot.
Taotlusvooru avanemise aja, toetatavate tegevuste ja muu taotlemiseks vajamineva informatsiooni leiab EASi kodulehelt eas.ee/norratoetus.
Anari Lilleoja selgitab, et toetust saavad taotleda Eestis registreeritud ettevõtted. Projekti partneriteks võivad olla kõik juriidilised isikud Eestis ja Norras, näiteks ülikoolid, mittetulundusühingud, klastrid jt.
„Juhul kui projekti tegevustesse põhitoetusskeemis kaasatakse Norra partner, annab see teiste ees eelise, seda arvestatakse taotluse hindamisel boonusena,” lisab ta soovituse rahvusvaheliseks koostööks ja partnerite kaasamiseks.
Eestis valmivad päikesekatused
Üheks Eesti ja Norra koostöö edulooks on kahtlemata Roofit.solar Energy OÜ. Tegu on Eesti ettevõttega, kes on välja arendanud maailmas unikaalse monokristalsete ränielementidega integreeritud metallist katusematerjali. Innovatiivne päikesekatus näeb välja nagu traditsiooniline teraskatus ja on elektriliselt sama võimas nagu tavalised päikesepaneelid.
Toetuste abil tegeletakse praegu tööstuse uuendamisega. Esmalt automatiseerib ettevõte tootmisliinid ja arendab turule uusi päikesepaneelidega katuselahendusi. Ettevõtte fookuses on keskkonnahoid, tootmisliinide moderniseerimisel teeb Roofit.solar koostööd Norra ettevõttega Søran AS (metalli profileerimise teadmised, katuste planeerimise ja paigaldamise kogemuste vahetus ning sisend eesmärkide saavutamiseks).
Ekspordijuht Helen Anijalg kinnitab, et ettevõte laiendab tootmist, kaasab uusi investoreid ja tuleb lähiaastatel turule lausa kahe uue ainulaadse päikeseelektrit tootva katusematerjaliga.
„Tänu uuele elektrit tootvate katuste planeerimise tarkvarale saame muuta kogu protsessi efektiivsemaks ja aastaks 2025 on metallist päikesekatuseid üle maailma tõenäoliselt juba vähemalt 10 000,” märgib Roofit.solari tegevjuht Andri Jagomägi.
näiteks Eesti tööstusettevõtetele hea võimaluse teha roheline arenguhüpe.
Paralleelselt alustatakse uute toodete arendust, mis võimaldaks pakkuda nii elektrit tootvat kivikatuse sarnast modulaarset teraskatust kui ka click-kinnitusega katusepaneele, mis sobituks ideaalselt nn Classic profiilidega.
„Click-kinnitusega päikesepaneelide paigaldus on kiirem ja soodsam. Majatootjad, arhitektid ja kinnisvaraarendajad on juba järjekorras, et saada see toode uutele katustele. Plaanime selle tootega turule tulla juba 2021. aastal, sest nõudlus eksportturgudel päikeseenergia lahenduste osas on pidevalt kasvav,” kirjeldab Andri Jagomägi plaane.
Taastuvenergia kasutuselevõtt muutub lihtsamaks
Taastuvenergia tootja Rexplorer OÜ, Sunly OÜ ja Norra ettevõtte Vardar ASi ühisprojekti eesmärk on kasutajasõbraliku liidesega kaardirakenduse abil muuta taastuvenergia kasutuselevõtmine kohalike kogukondade jaoks kättesaadavamaks.
Ettevõtete arendatav lahendus Rexplorer analüüsib päikese- ja tuulepargi alade looduslikke tingimusi, rajamise kulusid ning piiranguid. Kasutatakse nii mõõdetud kui ka modelleeritud andmeid, et teha taastuvenergia arendamise üle otsustamine nii lihtsaks kui võimalik.
„Projekti eesmärk on töötada välja platvorm, mis analüüsib kohe uute päikese- ja tuuleprojektide looduslikke tingimusi, kulusid ja piiranguid. Meie sihtrühmad on taastuvenergia arendajad, maaomanikud, kohalikud kogukonnad, omavalitsused, lõpptarbijad ja tehnoloogia pakkujad.
Platvorm sisaldab ulatuslikke andmeid Baltimaade ja Skandinaavia looduslike tingimuste ja maakasutuse piirangute kohta. See suurendab taastuvenergia planeerimise ja arendamise tõhusust,” selgitab tegevjuht Ilya Bolkhovskiy ning lisab, et toetatava projekti tulemusena töötatakse välja täielikult toimiv rakendus Eesti, Läti, Leedu, Poola, Soome ja Norra turule.
Norra partner, arvestatakse seda taotluse hindamisel boonusena. Projekti partneriteks võivad olla kõik juriidilised isikud Eestis ja Norras, näiteks ülikoolid, mitte- tulundusühingud, klastrid jt.
Geenitesti abil saab paremini rinnavähki ennetada
Meditsiinivaldkonnas tegutsev Antegenes OÜ arendab toetuse abil tehnoloogiat, mis võimaldab uudse geenitesti alusel rinnavähi täppisennetust.
Uudne rinnavähi geenitest põhineb polügeensete riskiskooride tehnoloogial, mis võimaldab eristada naiste geneetilist eelsoodumust rinnavähi tekkeks ning anda selle alusel täpsemad soovitused rinnavähi ennetuseks ja varaseks avastamiseks.
Projekti partneriteks on Oslo ülikool, Oslo ülikooli haigla, Vestre Viken Hospital Trust ja Oslo vähiklaster. Kõik partnerid on onkoloogiliste haiguste alal nii Norras kui ka rahvusvaheliselt väga tugeva teadusliku ja kliinilise taustaga tippkeskused. Samuti on loodavas konsortsiumis olemas ka äriline kompetents teadusmahuka innovatsiooni siirdeks teadusuuringutest praktikasse.
„Rinnavähk on sagedaim pahaloomuline kasvaja ja suurim vähisurmade põhjustaja naistel. Rinnavähki suremist on aga võimalik oluliselt vähendada varase avastamise ja efektiivse raviga selle järel. Selleks on naistele vanuses 50–69 rakendatud rinnavähi mammograafiline sõeluuring. Samas tekib rinnavähk aga ka noorematel naistel, eriti – kellel vähirisk on kõrgem. Kõikidele noorematele naistele mammograafiauuringuid teha ei ole aga õige. Seda tuleks teha aga personaliseeritult, vastavalt individuaalsele riskitasemele. Individuaalseid riske aga saab hinnata geneetiliste eelsoodumuste abil,” selgitab Antegenesi juht, onkoloog dr Peeter Padrik.
Testi saavad praegu tellida naised ise, kuid see ei ole veel rakendatud sõeluuringute programmides. EASi Norra meetme programmi raames on aga Antegenes 1. juulil 2021 alustanud projekti AnteBC rakendamiseks Norra naiste rinnavähi sõeluuringus. Projekti eesmärk on rakendada Antegenesi väljatöötatud uudse geenitesti alusel rinnavähi täppisennetust Norras ja ka laiemalt Euroopas.
Projekti käigus analüüsitakse AnteBC testi toimivust Norra rahvastiku geneetilistel andmetel, viiakse läbi kliiniline uuring Norra raviasutustes ning koostatakse vajalik teaduslik ja regulatiivne dokumentatsioon rinnavähi täppisennetuse rakendamiseks. Samuti viiakse läbi vajalikud tervishoiu valdkonna koolitused.
Peeter Padrik kinnitab, et arstina on tal alanud projekti üle väga hea meel, sest tugevate teadus-, kliiniliste ja äripartnerite abil on võimalik teha arendusi ning viia Antegenesi innovatsioon paremini rahvusvahelisse tervishoidu.
