SUUR LUGU | Pärast taasiseseisvumist sündinud tähed. Krüptooru elanikust kuni efektiivsust taga ajavate teadlasteni
(9)Estonian Business School otsustas valida 30 alla 30-aastast noort, kellest on juba täna näha, et nad saadavad korda suuri tegusid ja valutavad südant meie tuleviku pärast. Tegemist on nende noortega, kes on endale võtnud missiooniks viia läbi muutusi digitaliseerimise ja jätkusuutlikkuse valdkondades. Seejuures ei ole tegu vaid ettevõtjate vaid ka teadlaste ja kohaliku elu edendajatega. Vaatame, kes need 30 noort on. Nad ei ole seatud ühegi aspekti järgi paremusjärjekorda.
Aleksis Anijärv (27) - UpSteam
Anijärv on sündinud Kohtla-Järvel ja pühendas enamuse koolivälisest ajast korvpallile, esindades ka Eesti noortekoondiseid. Lõpetas hõbemedaliga Audentese Spordigümnaasiumi ning on kõrghariduse omandanud elektritehnika alal. Anijärv töötas ülikooli kõrval Southwesterni programmis, kus oli tulemuste poolest edukas. 2017. aastal asutas koos Martin Kristersoni ja Valjo Kütiga autopesutööstust digitaliseeriva ettevõtte UpSteam. Nelja aastaga on jõutud nelja suurima autopesufirma hulka Eestis. Tema rolliks on olnud töötada välja riistvaralised, käegakatsutavad süsteemid, mis võimaldavad teenust kliendi asukohas pakkuda.
Marilin Berg (19) - Münt
Marilin on ettevõtte Münt tegevjuht. Firma toodab looduslikke hambapesutablette ja on tänaseks muutnud tuhandete inimeste hommikurutiini keskkonnasõbralikuks. Ta asutas oma esimese idufirma 17-aastaselt, et anda oma panus jätkusuutlikuma tuleviku ja puhtama planeedi poole liikumisel. 2020. aastal oli tal au olla Transferwise-i 20 Euroopa kõige potentsiaalikama noore ettevõtja nimistus. „19-aastase gümnaasiumiõpilasena osalesin Eesti suurimal ärivõistlusel "Ajujaht", mis meil õnnestus ajaloo noorima tiimina võita," ütleb ta ise.
Ron Donald (22) - Khuul
"Leidlik mõtleja, kiire õppija ja probleemide lahendaja," ütleb ta enda kohta ise.
Ron usub, et edukuse aluseks on enda kire leidmine. Tal on enda sõnul vedanud, et leidis selle juba 20-aastaselt. See on huvi moe ning taaskasutuse vastu. Ta kahtles, kas riiete taaskasutamise äri on perspektiivikas ettevõtmine, kuid nüüd, kaks aastat hiljem alates Khuuli rajamisest, on ta aru saanud, et see on tegelikult võimalusterohke ja kiiresti arenev ärivaldkond.
"Tähtis on olla leidlik ning mõelda väljaspool kasti. Väärtustan taaskasutust, sest esiteks on see ideaalne väljund raha kokku hoidmiseks ning teiseks looduse säästmiseks. Kaks asja ühe hoobiga. Tee endale teene ning meie keskkonnale samuti, osta kasutatut," on tema sõum.
Liisa Gross (26) - teadus
Liisa on lõpetanud EBSi rahvusvahelise ärijuhtimise eriala bakalaureuse kui ka magistriõppe finantssuunal (cum laude). Ta omab varasemat töökogemust rahvusvahelistes konsultatsiooniteenuseid pakkuvates ettevõtetes nii siseauditi kui ka finantsnõustamise valdkonnas. Hetkel on ta tegev finantskontrollerina Eesti börsiettevõttes, kus lisaks finantsandmetega töötamisele on tema vastutusalas ka börsile raporteerimine ning investorsuhted.
Varasem töökogemus kombineerituna õpingutega EBS-is olid alustalaks ka tema magistritöö uurimisteema kujunemisele, panustades läbi selle digitaliseerimise mõju uurimisele Eesti ettevõtetes, keskendudes suurandmeanalüütika kasutusele ning selle mõjule ettevõtete tootlikkusele ja finantstulemustele. Huvi andmeanalüütika vastu on viinud ka erinevate programmeerimiskeelte õppimiseni nagu R, Python ja SQL.
_____________________
Gustav-Rudolf Hanni - noormees, kes likvideerib ka enda firma tekitatud kahjusid
Henry Mölder
Kui Gustav-Rudolf Hannilt (24) küsiti esimeses klassis, kelleks ta saada tahab, teadis ta kindlameelselt öelda - ärimeheks. Tänaseks on noormees oma plaani ellu viinud. Lisaks BFM-i reklaaminduse eriala lõputunnistusele ja Ajujahi võidule on Hanni saavutuste arsenalis kaks ettevõtet- kirjastus Seik ja kirjastusega kaasnevaid looduskahjusid likvideeriv ettevõte Pagerr.
Pärnust pärit noormehe esmane soov enda äri püsti panna oli juba kuuendas klassis, nimelt tahtis ta sõpradega kooli tuua snäkiautomaadi, mille direktor toona ära keelas.
Kaheksandas klassis avanes võimalus teha algust oma minifirmaga, mille Hanni ka kohe ära kasutas. Ta hakkas välja andma "Tegude kalendrit," igale päevale on kirjutatud üks lihtne ja armas tegu, olgu selleks siis lähedase kallistamine või vanadele sõpradele kirjutamine.
Kalendrist on tänaseks välja kasvanud kirjastus Seik, mis tegutseb üle Baltikumi. Kirjastuse juhtimise kõrvalt märkas Hanni probleemi, nimelt jääb materjali hulgaliselt üle, millega pole midagi teha, sestap asutas ta ettevõtte Pagerr.
"Taignaga on lihtne, kui piparkooke tehes saab ülejääva taigna kokku mätsida ja uuesti vormi sisse lüüa, siis meie teeme seda sama trükikodade jaoks. Pagerr ostab trükikodade poolt kasutamata jäänud materjali soodsamalt ära. Seeläbi teevad trükikojad teene loodusele," kirjeldab Hanni oma tegevust.
Ettevõttel oli keeruline stardipositsioon, sest alustati koroonalaine hakul. Hanni räägib, et trükikojad olid päris suurtes raskustes ega tahtnud põhiärivälistest projektidest midagi kuulda. Tänaseks on ettevõte ilusti hoo sisse saanud ja sihikule on võetud ka välisturud.
Tagasilöökidest ei heitu
Esimene välisturu katsetus leidis aset Saksamaal, aga Hanni tõdeb, et kaugele arenenud turg ja tihe konkurents neil läbilööki teha ei võimaldanud, kuid kindlasti on plaanis sinna küpsemana tagasi minna. Hetkel on sihikule võetud Skandinaavia turud.
Poolteist aastat tegutsenud ettevõte sai esimest suuremat müügitulu langust tunda käimasoleva aasta teises kvartalis, kui esimese kvartali käive oli 54 000 eurot, siis teises kvartalis tabas ettevõtet 27 protsendiline kukkumine.
Hannile see muret ei valmista "Suvele eelnev periood ongi rahulikum, esimesse kvartalisse arvestatakse ka detsembri müügid, mis on väga olulised ning lisaks sellele olid paljud ettevõtted sel perioodil kinni," ütleb ta. Hanni lisab, et tänavune suvi on olnud pöörane. Nimelt on ühiskonna avamisega seoses inimestel oluliselt rohkem trükiste vastu huvi olnud ja oodata on tublit käibekasvu.
Eestis ollakse jõutud koostööd teha juba näiteks Omniva ja Boltiga. Omniva projekt võimaldab otsepostitust ja trükki koos ning Boltile oleme trükiseid teinud. Ettevõtte juht on kindel, et on veel mitmeid muid valdkondi, kus materjali üle jääb ja kus saaks ülejääki efektiivsete lahendustega ära kasutada ning sellega näeb ta end ka tulevikus tegelevat.
Kui sina ei tee, siis kes teeb?
Noor ärimees Hanni loodab, et tal säravad silmad samamoodi ka 10 aasta pärast.
„Ma kutsuks inimesi üles, et kui keegi näeb mingit probleemi või takistust, siis ei tasu oodata ja pahane olla, et keegi teine midagi teeks. Tee ise ära, kindlasti saab see tee olema väga käänuline, aga põnev ning kindlasti annab mingi sügavama mõtte, miks igal hommikul üles ärgata ja pingutada," innustab ta.
_________________________________
Kristjan Kangro (28) - Change Invest
Kangro on krüptoraha investeerimisrakenduse Change looja ja tegevjuht. Tegemist on kiiresti kasvava idufirmaga. Nende eesmärk on muuta tuleviku finantsmaailm piirideta, avatud ja kõigile kättesaadavaks. Ta alustas tehnoloogiaäris varakult ja on teinud ka juba ühe eduka väljumise, kui müüs maha Hollandis tegutsenud tarkvarafirma SwingBy. Ta on tegutsenud ka Singapuris. Change on rahvusvaheline ettevõte, mil on kontorid Tallinnas ja Amsterdamis.
Kelly Kangur (24) - Decomer Technology
Viimased viis aastat on ta olnud enda iduettevõtte Decomer Technology äriarendusjuht. Ta viibisis ligi aasta Silicon Valleys, osaledes maailma parimas loodusteaduste kiirendis ning kaasates kapitali.
Hiljuti lõpetas Kangur Tartu Ülikooli Majandusteaduskonna magistrantuuri cum laudega ning ka ajakiri Forbes valis ta sel aastal 30 alla 30-aastaste kõige mõjukamate inimeste hulka Euroopas tootmise ja tööstuse valdkonnas. „Ma olen reisinud enam kui 40 riigis ning viimastel aastatel olen üsna aktiivselt tegelenud investeerimisega. Lisaks olen esindanud Eestit mitmetel rahvusvahelistel iludusvõistlustel ning tegelenud pikalt korvpalliga. Kuna ka minu ettevõte üritab muuta maailma päriselt puhtamaks ja paremaks, siis üritan ise olla võimalikult keskkonnateadliku käitumisega," ütleb ta.
Kaarel Keskküla (23) - pangandus
Keskküla on Luminori pangas Eesti investeerimistoodete tootejuht ning verivärske EBS-i vilistlane. "Proovin haarata kinni kõigist huvitavatest projektidest, mis minu ette jäävad. Seda kahel eesmärgil, esiteks, et leida see, mis mind elus tegelikult huvitab (pole seda endiselt enda jaoks leidnud) ning teiseks, et leida uusi ja huvitavaid inimesi kellega projekte ette võtta."
Kaarel Kotkas (26) - Veriff
Kotkas on Veriffi kaasasutaja ja tegevjuht. Ta hoolitseb, et Veriffi kasvav meeskond on alati samm eest pettustest ja konkurentsist isikusamasuse tuvastamise mitmekülgses maailmas. Märtsis 2020 valiti Kaarel Ernst & Young Eesti Aasta Ettevõtjaks ning 2018. aastal nimetas Nordic Business Report ta Põhja-Euroopa 25 mõjukaima noore ettevõtja hulka.
Krister Kruusmaa (25) - teadus
Krister Kruusmaa on digihumanitaaria magistrant Pariisis Ecole nationale des chartes'is. Oma õpingute käigus uurib ta Eesti ja Läti alade ajaloolist kliimat 19. sajandil, rakendades selleks ajaloo, andmeteaduse ja keeletehnoloogia meetodeid. Kuna digitaalsete meetodite potentsiaal ajaloouurimises pole tema arvates veel nii hästi realiseerunud kui naabervaldkondades, soovib ta omandatud teadmiste abil kaasa aidata selle lünga täitmisele Eestis.
Krister on omandanud ajaloo bakalaureusekraadi Tallinna Ülikoolist cum laude ning jõudnud selle käigus õppida ka Berliini Humboldti-Ülikoolis ja Tartus. Oma lõputööga saavutas ta riiklikul teadustööde konkursil humanitaaria valdkonnas III koha. Ülikooli kõrvalt on Krister töötanud ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajana.
Denis Larchenko (28) - haridus
Tänu Larchenkole sai Tartu Ülikooli Narva kolledž aastal 2019 avada uus õppekava nimega Ettevõtlus ja digilahendused. Ta arendas seda õppekava ning on selle õppekava programmijuht. Koroonaajal sai ta olla üks võtmeisikutest, tänu kellele kohalikud ja ka teistest piirkondadest õpetajad said olulist abi õpetamises digikeskkondadele üleminekul. „Ei ole vahet, kus sa töötad ja mis valdkonnas, digilahendused leiavad sind igas neist ning see on vältimatu, kui ettevõtte ja piirkond tahab areneda. Sa võid olla õpetaja, kuid pead oskama kasutada arvutit, et tõhustada oma tööd. Sama lugu ka hotellkoristajatega, kelle jaoks saab olla üks hea tarkvara mugavaks ja kättesaadavaks kommunikatsioonivahendiks," ütleb Larchenko.
Uku Lilleväli (28) - teadus, investeerimine
Lilleväli on pühendunud majandussüsteemi ja ühiskonna kestlikumaks ning õiglasemaks muutmisele. Ta on töötanud mõjuinvesteerimisfondis Mauritiusel, suunates investeeringuid vastutustundlikesse ettevõtetesse Aafrikas ja Lähis-Idas. Ta on panustanud enda kaasasutatud organisatsiooni Estwatch kaudu finantssüsteemi jätkusuutlikkuse edendamisse Eestis.
Lilleväli on Saksamaa arengukoostöö agentuuris GIZ parendanud kliima- ja katastroofikindlustuse ligipääsetavust haavatavatele ühiskonnagruppidele Filipiinidel ja Aasias ning keskkonnaühendustes toetanud energia- ja rahanduspoliitika kestlikumaks muutmist Eestis ja Euroopas. Lilleväli on lõpetanud magistrantuuri arengukoostöö ja juhtimise erialal Lundi Ülikoolis Rootsis ning täiendanud oma haridusteed reisimise ning koolitustega Aasias, Lähis-Idas, Euroopas ja USAs.
Keegan David Braun McBride - teadlane juhuse tahtel
Sanne Taveter
Keegan David McBride (28) on noorele eale vaatamata juba kõrgelt hinnatud teadlane.
Ennekõike nimetab McBride end teadlaseks. Igapäevaselt tegeleb ta e-valitsuse teema ja selle uurimisega, kirjutab teadusartikleid ja organiseerib erinevaid projekte. Lisaks sellele tegeleb McBride kõigega, mis puudutab uute ja innovaatiliste tehnoloogiate kasutamist avalikus sektoris, kuid ta põhifookus on selle administratiivsel poolel. Teisisõnu uurib McBride, kuidas päriselt tehnoloogiat ja kõike sellega seonduvat oma igapäeva tegemistesse põimida, et hoida organisatsiooni töö võimalikult efektiivne ja tulemuslik. Ta töötab palju avaandmete ja andmete visualiseerimisega. Mõned aastad tagasi aitas hinnatud teadlane koos MTÜga ''Open Knowledge Estonia'' uuendada Eesti riiklikku avaandmete portaali.
Algselt ei läinud ta aga üldse seda valdkonda õppima. Nimelt, kui ta alustas Ameerika Ühendriikides oma bakalaureuseõpinguid, oli mees keemiainseneeria tudeng. Mingi hetk sai McBride aga aru, et see ala teda siiski ei huvita ja ta otsustas eriala vahetada. Ta asus õppima poliitteadust. 2013. aastal avanes McBride'il võimalus minna Tartusse õppima. ''Haarasin võimalusest kinni ja ei kahetse seda, sest Eestimaa võlus mind koheselt!'' ütles McBride.
Samal ajal hakkas McBride erinevate professoritega tegema uurimustööd, sellest, kuidas arendada Montana maapiirkondade majandust. Uurimistöö käigus aitas teadlane koostada Montana maakohtade linnavalitsustele veebilehti. See teema on talle südamelähedane, sest käis ise Montana osariigis koolis. 2017. aastal omandas McBride Tallinna Tehnikaülikoolis magistrikraadi. Magistritöö kirjutas ta e-riigi tehnoloogia ja teenuste teemal. Samal aastal pälvis McBride'i magistritöö infotehnoloogia valdkonnas parima magistritöö tiitli. Töö kirjutamise kaudu tutvus teadlane oma tulevase doktoritöö juhendajaga ja see juhtus üpris ebatavalisel viisil. Nimelt saatis ta Facebookis ühele mehele sõnumi, kus uuris, kas neil oleks Tallinna Tehnikaülikoolis uut töötajat vaja. McBride'i üllatuseks vastas mees, et jah, oled oodatud, ja ta saigi ülikooli tööle. Algselt töötas noormees projekti assistendina ja nooremteadurina. Pärast magistrikraadi saamist kandideeris ta doktorantuuri, kuhu ka sisse sai. Doktoriõpingute keskel avastati tal aga kilpnäärmevähk, millega võitlemine oli raske ja tegi õppimise keeruliseks. Õnneks sai McBride vähist võitu ja lõpetas oma doktoriõpingud eelmisel aastal.
McBride ei ole tahtnud terve elu teadlaseks saada. „Ma vaevu lõpetasin keskkooli, olin oma klassi üks halvim õpilane - mul olid väga halvad hinded,'' nendib ta. McBride soovis liituda Ameerika mereväega, kuid tema avaldus lükati erinevatel põhjustel tagasi, mistõttu otsustas ta kandideerida ülikooli. McBride saatis oma avalduse ülikoolile neljapäeval ja juba teisipäeval sai teada, et on Montana State University'sse vastu võetud. Tema sõnul juhtus see kõik nii äkitselt ja spontaanselt﹣ta ei plaaninud seda üldse ette. Ülikoolis läks McBride'il päris hästi ja pärast seda on asjalood ameeriklasest teadlase elus lihtsalt loomulikku teed pidi edasi liikunud ja viinud ta sinna, kus ta tänaseks on.
Kui rääkisin Keeganiga tema tuleviku plaanidest, sõnas ta, et tal on selles osas kaks valikut. Kas jätkata samamoodi nagu täna või liikuda edasi avalikku sektorisse. Hetkel töötab McBride teadurina ühes hinnatud Saksamaa ülikoolis nimega Hertie School's Centre for Digital Governance. Järgmine loogiline samm oleks asuda tööle kas kaasprofessori või professorina, kuid ta ei tea, kas see on tema jaoks õige valik. Keeganil on võimalus minna tööle välismaale, kuid teisalt meeldib talle väga Eesti. Tema pere on siin - just äsja ta abiellus ning jaanuaris on perre oodata last.
Osa temast tahakski jätkata elu Eestis ja teha tööd avalikus sektoris, kuid teiselt poolt tunneb McBride kiindumust kõige vastu, mis on akadeemiline. Ta tunneb end selles maailmas koduselt: ta on selles hea, ta naudib seda ja talle meeldib, kuidas kogu ülikooli süsteem toimib, kuid osad asjad elus on talle siiski tähtsamad. ''Ma ei ütle, et mida olen saavutanud, on tulnud väga kergelt, aga suurt osa selles on mänginud ka puhas õnn ja õigel ajal õiges kohas olemine,'' sõnas McBride.
Kümne aasta pärast näeb teadlane end tegutsemas akadeemia valdkonnas. ''See on äge sektor, kus ma saan anda oma panuse ühiskonna ja maailma paremaks muutmisel,'' lausus ta. McBride'i sõnul meeldib talle omandada uusi teadmisi, lugeda palju erinevaid teoseid ja raamatuid ning õpetada tudengeid ﹣täpselt see, mida ülikoolis töötamine pakub.
Edu võtit ei oska McBride välja tuua. ''Ma arvan, et kui rääkida isiklikust kogemusest, siis ma lihtsalt leidsin midagi, mida hästi oskan ja jäingi seda tegema,'' ütles ta. McBride'ile meeldib ülikoolielu, sest ta suudab hästi keskenduda ja lugeda-kirjutada raskeid ja pikke tekste, ilma, et ta ära väsiks. ,,Näiteks, tuli minu jaoks doktorikraad üpris lihtsalt. Mäletan, et isegi kurtsin selle üle, et mu doktoriõpingud ei ole piisavalt rasked,'' nendib ta. McBride lõpetas oma doktoriõpingud kolme aastaga, kui norm on tegelikult neli aastat. ''Tegelikult ei saa ma ise ka aru, kuidas ma olen siia jõudnud ja edu saavutanud, aga kuidagi see õnnestus ja ma olen selle eest tänulik,'' sõnas ta.
Anna-Maria Mikaberidze teadis juba väikesena, et pääseb sellesse nimekirja
Reelika Sommer
Anna-Maria Mikaberidze (29) on maailmamuutvate unistustega naine, kes asutas möödunud aastal koos kaasasutaja Micha Mazaheriga Teslasid rentiva ettevõtte Beast. Ettevõtlikkuse pisik tekkis Mikaberidzel juba varajases eas, kui kõigest 11-aastasena käis ta Pirita rannas jäätis müümas. Tegemist oli elumuutva töökohaga, tänu millele ta mõistis, et ei taha kunagi enam sellist tööd teha.
„Võib tunduda veider nii noorena selle peale tulla, aga ma mäletan nii hästi kui rusuv, raske ja sugugi mitte tasuv töö see oli. Pea iga tööpäeva lõpus ma visualiseerisin, milline võiks mu elu tegelikult olla ehk mida saaksin ära teha ja mitte ainult iseendale, vaid kogu maailma jaoks," meenutab ta. Nii see ettevõtlikkuse pall veerema läkski.
Hakkaja noor neiu ei piirdunud kõigest unistustega, vaid tegi juba teismeeas esimesi samme oma esimese tulevase ettevõtte jaoks. Nimelt oli tal ühtlasi suur kirg arvutite ja programmeerimise vastu ning 12-13 aastasena teatas ta vanematele, et tal on vaja kindlaid komponente, et saaks kokku panna oma isikliku arvuti. Sealne huvi tehnikamaailma vastu süvenes ning sellest kasvaski 20. eluaastate alguses välja tema esimene ettevõte, mis pakkus erinevaid programmeerimise ja turundamisega seotud teenuseid. Kuivõrd nüüd on Beast nii hinge pugenud, siis täna selle ettevõttega enam ei tegele, kuid jätkuvalt on tal ka MTÜ, mis korraldab erinevaid heategevuslikke üritusi.
Halb kogemus viis suurte tegudeni
Mikaberidze räägib, et Beasti idee sai alguse möödunud aasta veebruaris, kui tema ja kaasasutaja kasutasid auto renditeenust, mis viis neid suure nördimuseni. "See kogemus oli niivõrd kohutav, mistõttu me samal õhtul naljatlesime, et mõtle kui oleks vot selline teenus. Kokku põrgatasimegi pea poolteist tundi täiesti hullumeelseid ideid ja siis ma mõistsin, et aga miks me ei proovi päriselt ära ja nii see läks," rääkis ta.
Beast on Teslasid rentiv ettevõte, Mikaberidze ütleb, et nad on mõlemad väga suured Tesla-nohikud. Aga nad polnud kunagi varem ühegi Teslaga sõitnud. Ärimudelit arendades tundus see aga keskkonnahoiu mõttes parim lahendus ning mõned päevad hiljem võtsidki nad ette teekonna Soome, et teha seal Teslaga paaritunnine proovisõit. "Kui olime viis minutit Teslas istunud, siis taipasin, et see ongi õige suund. See ongi viis, kuidas muuta maailma ehk võimalus, kuidas saab anda oma panuse elektrifitseerimisele," tõdes ta.
Oma ettevõtte edu võtmeks peavad nad kahte asja. Esiteks on neil soov teha asju paremini kui nende konkurendid ehk neil on soov, et inimesed ei peaks tundma kunagi midagi sellist, mida nemad tookord tundsid. Teisalt on soov seotud maailmast hoolimisega. „Meid tõukab tagant Tesla visioon viia maailm üle jätkusuutlikule energiale ja meie soovime sellele kaasa aidata. Tunneme, et need asjad võiksid toimida ja juhtuda kiiremini, kui praegu see protsess toimub," tõdes ta. Eesti turul on nad praegu 30 autoga ning lähiajal on plaanis laieneda ka Soome. "Eesti ja eestlased on tohutult vastuvõtlikud uutele asjadele ja siin on olnud väga äge kasvada. Eesti on super koht idufirmadele. Kõik, mida hing ihkab, sa saad siin ära katsetada."
Teoks saanud lapsepõlveunistus
EBS-i nominatsioon tuli tema jaoks äärmiselt ootamatult. Kirja kätte saades arvas Mikaberidze esialgu, et tegemist on järjekordse rämpsuga, kuid pärast viiendat korda uuesti lugedes taipas ta, et tegu on millegagi, millest ta juba väikest peale unistas. "Ma kirjutasin väiksena üles, et tahaks olla kunagi 30 alla 30-aastase eduka seas. Siin ma nüüd siis olen," ütleb ta ning lisab, et selline tunnustus on igati motiveeriv edasi tegutsemiseks.
Hiljemalt kümne aasta pärast loodab Mikaberidze, et ta saaks istuda ühe laua taga teiste suurte otsustajatega, kellega koos panna paika järgmise 30 või 50 aasta plaani. "Ma tahan aidata ja seista suuremate otsustuste eest," ütleb ta. "Ja kui sinna lauda mind ka ei lasta, siis ma teen seda ise - võitlen läbi oma ettevõtete maailmaparandamise eest."
____________________________________________
Jani Mäenpää (28) - pangandus
Mäenpää on ESG portfellihaldur LHV Varahalduses. Ta on jätkusuutlikkuse valdkonna juht. Ta On juhtinud varahalduses vastutustundliku investeerimise põhimõtete loomist ja juurutamist, mis määratlevad, kuidas keskkonnaalaste, sotsiaalsete ning äriühingu üldjuhtimisega seotud küsimused on kaasatud igapäevaselt investeerimistegevusse. Jätkusuutlikud väärtused investeerimises on tugev ja kiiresti kasvav suundumus.
LHV on allkirjastanud ÜRO keskkonnaprogrammi finantsalgatuse (UNEP FI) vastutustundliku panganduse põhimõtted, mis loovad jätkusuutliku tegutsemise raamistiku ja annavad ühiskonnaelu edendamise suunised.
„LHV Varahalduse esindajana olen teist aastat rahvusvahelise mõjuanalüüsi töörühma kaasjuht. Töörühma eesmärgiks on luua finantssektori parim praktika investeerimistegevuse mõjude tuvastamiseks ning ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks," kirjeldab ta.
Anett Numa (27) - e-Eesti Esitluskeskus
Numa ütleb, et olles elanud ja õppinud mitmetes erinevates Euroopa riikides, on ta õppinud hindama elu täielikult digitaalses ja tõhusalt toimivas ühiskonnas. Ta leiab, et kõik protsessid ja suhtlus riigi ja inimeste vahel peavad olema kiired, mugavad ja parimat elamust pakkuvad. Põhinedes oma akadeemilisele taustale poliitika teadustes ja rahvusvahelistes suhetes, on Numa võtnud oma eesmärgiks suurendada head koostööd avaliku ja era sektori vahel, et luua võimalikult tugev koostöö keskkond. Tema eesmärk digitaliseerumise nõunikuna e-Eesti Esitluskeskuses on tutvustada Eesti edulugu digitaliseerumise valdkonnas maailma liidritele ja inspireerida neid tegema otsuseid, mis looksid parema homse.
Joonatan Oras (22) - Spacedrip
Wastefoxi toitu väetiseks muutvate kodukompostritega maailma vallutada proovinud Joonatan Oras on nüüd tegevjuhina tegev uues Hannes Tamjärve ja Rainer Nõlvaku poolt asutatud firmas Spacedrip. Ka see ettevõte on seotud keskkonnahoiuga. Täpsemalt arendab see veepuhastusroboteid, mis puhastavad reovee puhtaks veeks.
Kert Pääbo (25) energeetika
Vaatamata oma noorele eale on Pääbo kogenud elus palju väljakutseid, nii võite kui ka kaotuseid. Väikesest peale on tema elu keerelnud ümber spordi ning ta on võitnud meistritiitleid nii motokrossis kui ka jõutõstmises. Spordist saadud kogemust, distsipliini ja mentaliteeti on ta endaga kaasas kandnud ärimaailma.
"Minu tänane tähelepanu ja fookus on suunatud elektriautodele ning eeskätt muutmaks nende kasutamist nauditavaks läbi paremate laadimislahenduste. Üheks takistuseks elektriautode massiliseks kasutuselevõtuks on tänasel päeval veel laadimine ning minu tiimi eesmärk on tagada emissiooni vaba laadimine kõikjal.
Grete Riim (30) - Suckõrs
Grete Riim on Suckõrsi (algselt Pillirookõrs) kaasasutaja ning tegevjuht. Suckõrs tõi esimesena turule pilliroost joogikõrred. Tänaseks toodetakse nii ühekordseid kui korduvkasutatavaid pilliroost joogikõrsi ning kõrvale aretatakse uudset pilliroopõhist materjali asendamaks ka teisi ühekordseid plastikuid.
Viimased poolteist aastat on möödunud tootmise skaleerimisele ning poolautomaatse tootmisliini ehitamisele, et olla konkureeriv toode paberkõrtele nii hinnas kui mahus.
Ringmajandusel põhinev ettevõtte järgib printsiipi - teha midagi ei millestki (making something out of nothing).
Umbrohuna kasvavat pilliroogu tuleb loodusest eemaldada, et säilitada looduslik mitmekesisus ning vältimaks veekogude kinni kasvamist.
Nii lahendataksegi kahte probleemi korraga - piiratakse pilliroogu ning teisalt pakutakse lahendust meie maakera painavale plastikureostuse probleemile.
Julia Ront (29) - KYB Platform
Ront on idufirma KYB Platform asutaja ja tegevjuht. Tal on majanduse bakalaureuse kraad ja cum laudega lõpetatud magistrikraad IT-süsteemide analüüsimises. Ta on olnud start-up ökosüsteemi liige üle viie aasta, seejuures on ta olnud Veriffi palgal. Julia soovib olla noortele naistele eeskujuks. Tema suur eesmärk KYB Platformiga on muuta verifitseerimine lihtsaks kõigile ettevõtetele, suurusest sõltumata.
Jaan Sepping (30) - LandEx
Sepping on LandEx.ai kaasasutaja ja CBO. LandEx on maailma esimene universaalne maa investeeringute platvorm. Nad on loomas võimalust kõigil investoritel pääseda ligi sellele unikaalsele varaklassile, mis annab kaitset inflatsiooni ja majandusliku ebastabiilsuse eest.
Varasemalt on ta loonud Põhjamaade esimese süsiniku projektide arendaja, mis keskendub metsa projektidele - Project Spruce. Sepping on endine investeerimispankur Londoni Barclays investeerimispangas.
„Et tagasi anda, aitan Eesti mükoloogidel tõsta kapitali, et arendada Tartusse R&D keskus unite.ut.ee keskkonna arendamiseks."
Joosep Henrik Sild (25) - Calidity
Tartus elav ja idufirmat vedav Sild alustas oma ettevõttega 19-aastaselt, kui kolledži õhukvaliteet tundus talle kehv. Müügitehnikat õppis ta esmalt kelnerina, kuid käis seda lihvimas Startup Wiseguys juures. Algselt oli Calidity näol tegemist riistvarafirmaga, kuid Sildi sõnul valisid nad õnneks teise tee ning pakuvad täna kliimakontrolli tarkvara siseruumidesse, täpsemalt ärikinnisvara segmendile.
Tatsiana Zaretskaya (27) Laava Tech
Zaretskaya on Laava Techi kaasasutaja ja tegevjuht. Ettevõtte eesmärk on muuta sisetingimustes talupidamine jätkusuutlikuks lahenduseks, et maailma toiduga varustada. Ta on ära toodud ka kuulsas Forbes'i 30 alla 30-aastast 2020. aasta nimekirjas tööstuse ja tootmise valdkonnas. Ta on Forbesi tehnoloogianõukogu liige. 2019. aastal sai ta Jaapanis JCI TOYP auhinna oma panuse eest jätkusuutlike eesmärkide täitmisesse. Ta on võitnud veel mitmeid tehnoloogiavaldkonna auhindu.
Nikita-Mark Tenderes (27) - ООО "Помощь Людям"
Tenderes oli juba nooruses kirglik ettevõtluse suhtes. Ta alustas töö tegemist 12-aastselt ja esimese firma lõi 18-aastaselt. 19-aastaselt sai ta eksklusiivse õiguse hakata reklaami paigutama Tallinnas asuvatesse liftidesse. 20-aastaselt sai ta hambavalgendamisega tegeleva frantsiisi juht. Aasta hiljem lõi ta infotehnoloogia idufirma, mis pakub abielunõustamist veebis ja seda üle maailma. Neil on olnud üle 200 000 kliendi Mehhikost Venemaani.
Kaspar Tiri (26) - Wolf3D
Kaspar on leidnud koha ka Forbes'i 30 alla 30-aastast nimekirjas ja ta on Wolf3D kaasasutaja. Nad on loonud keskkonna readyplayer.me, mis on rakendusteülene avataride platvorm. Kasutajale luuakse personaalne avatar, kellega saab virtuaalselt ringi liikuda nii mängused, sotsiaalmeediarakendustes, kontsertidel ja teha palju muud. Nad tahavad saata metaversumi suurimaks avatari-pakkujaks
Timmu Tõke (28) - Wolf3D
3D avatarid on viinud Eesti poisid mängudemaailma tulipunkti
Siiri Liiva
Mitme maineka ja suure mängude tootjaga lepingud sõlminud Wolf3D-st võib ühel päeval saada mitme miljardi firma, usub ettevõtte kaasasutaja Timmu Tõke (28).
„Mul oli suhteliselt varakult selge, et ma tahan mingil moel ettevõtlusega tegeleda - mu vanemad olid ettevõtjad -, ja tehnoloogia pakkus ka mulle suurt huvi juba noorest peale," räägib 3D avatare tootva idufirma Wolf3D kaasasutaja ja tegevjuht, Pärnust pärit Timmu Tõke. „Kui 3D printimine muutus populaarseks, siis ostsin oma esimesed 3D printimisega seotud aktsiaid ja esimese 3D printeri," lisab ta.
2013. aasta lõpus loodud ja 2014. aastal tegevust alustanud Wolf3D sündis nelja Estonian Business Schooli (EBSi) koolikaaslase - Timmu Tõke, Kaspar Tiri (26), Haver Järveoja (29) ning Rainer Selvet (28) - ühisel algatusel. „Ilma kaasasutajateta ei oleks olnud võimalik seda ehitada - me oleme one team against the world," märgib Tõke. Kui alguses tegeleti 3D printimise ja skännimisega, siis tänaseks on jõutud 3D avataride loomiseni ning maailma esimese mängudevahelise platvormi Ready Player Me käivitamiseni.
Tänaseks on varajasse kasvufaasi jõudnud ettevõte kaasanud neli miljon dollarit ehk 3,4 miljonit eurot, annab tööd 30 inimesele ning on sõlminud lepingud paljude suurte klientidega. Viimaste hulgas on näiteks Hiina internetihiid Tencent, elektroonikatootjad Huawei ja HTC, Briti telekom Vodafone, rõivafirma H&M, videomängutootja Wargaming ning USA võrguoperaator Verizon.
„Üle 400 ettevõtte ja mängustuudio kasutab meie avatare oma mängudes. Me kasvame väga kiiresti - eelmine kuu lisasime [oma platvormile] 95 uut ettevõtet ehk iga kuu põhimõtteliselt 40% kasvame. See on üsna muljetavaldav kasv," tõdeb Tõke. Praegu on Wolf3D ette valmistamas ka järgmist rahakaasamisringi, mis oleks senistest kümneid kordi suurem. See loodetakse lukku saada juba selle aastanumbri sees. See võimaldaks avatariplatvormi kasutavate ettevõtete arvu juba tuhandete võrra kasvatada.
Kuigi ettevõtet alustada on lihtne, on siiski viimased kaheksa aastat olnud ka raskeid hetki, tunnistab Wolf3D kaasasutaja. „Meie uskumus oli, et virtuaalreaalsus läheb massidesse - ja avatarid on väga oluline osa virtuaalreaalsusest -, aga virtuaalreaalsus ei läinud nii kiiresti massidesse, kui me ootasime. Ehk see tulevik, mida me ennustasime, võttis kauem aega, et kohale jõuda. Praegu aga oleme me täpselt õigel ajal õiges kohas - me oleme kõige suurem avatariplatvorm maailmas," põhjendab ta.
Palju tuge on selle aja jooksul Tõke saanud nii teistelt kaasasutajatelt, EBSi asutajalt Madis Habakukelt - kes uskus neisse väga palju, öeldes lausa, et niivõrd hästi toimivat meeskonda on väga raske leida -, teistelt mentoritelt, vanematelt ja elukaaslaselt. Tõke enda tööpäevad on ettevõtte asutamisest peale olnud keskmiselt 12-tunnised või pikemad. „See on nagu tippsport ja tippspordis on teised meetodid kui pühapäevaspordis," märgib ta ise.
Tõke märgib, et energiat saab ta lähedastelt, aga ka purjetamisest - millega ta on lapsest peale tegelenud - ning raamatute lugemisest. „Ma loen raamatuid väga palju - see on minu täiuslik puhkus," sõnab Wolf3D kaasasutaja. Ta eelistab lugeda raamatuid, mis sisaldavad ajatuid tarkusi. „Just hiljuti lugesin näiteks Adam Smithi „Wealth of Nations", mis on 1300 lehekülge ja kirjutatud millalgi 1700. aastatel," toob ta välja.
Milline näeb välja Wolf3D tulevik? „Ma soovin, et me läheksime börsile ja oleksime suurettevõte, kes omab kogu maailmas virtuaalset identiteeti ning on peamine avatariplatvorm kõikide kasutajakogemuste jaoks," sõnab Tõke. Isikliku ambitsioonina toob ta välja, et tahab ehitada vähemalt miljardi või kümne miljardi ettevõtet. „Kui sa selle teed ära, siis sa oled on top of your game - see on ka minu praegune fookus," põhjendab ta.
Kus näeb Tõke ennast kümne aasta pärast? Kas jätkuvalt Wolf3D-ga seotuna? „Kui see asi jätkab arenemist, kasvamist ja on endiselt huvitav, siis miks mitte. Ma arvan, et kui sa oled ettevõtja, siis sa oled kogu aeg rahutu. Võib-olla on mingi tulevik, kus ma enam ei olegi ettevõtja, lihtsalt investeerin ja elan oma elu, aga ma ei ole kindel, kas see on võimalik." Peamine, mida Wolf3D kaasasutaja oma eluga teha ei taha, on raisata aega, mis talle on antud.
Eestlanna kolis krüptoorgu. Mida ta seal tegema hakkas?
Ekvard Joakit
Eestlanna jõudis viie aastaga bitcoini avastamisest suure tsentraliseerimata, plokiahelal töötavate teenuste platvormi etteotsa.
"2016. aastal uurisin investeerimisvõimalusi, millega oleks lihtne alustada. Avastasin bitcoini ning hakkasin plokiahela-tehnoloogia kohta juurde õppima," kirjeldab Shirly Valge (30), kuidas ta krüptomaailma sattus. Aasta hiljem kolis Valge juba Zugi kantonisse Šveitsis. Alpide-vahelisel platool laiuvat Zugi, üht väikseimat Šveitsi 28 kantonist, kutsutakse ränioru eeskujul krüptooruks.
Nimelt asuvad paljude tuntud rahvusvaheliste plokiahelaga tegelevate ettevõtete kontorid just Zugis. Krüptovaluutade menu on seal koguni nii suur, et tänavu veebruarist saavad Zugi kantoni residendid kuni 100 000 frangi(umbes 93 000 eurot) ulatuses makse maksta bitcoinides või etherumis. "Esialgu läksin tööle krüptoraha kaevandamisega tegelevasse ettevõttesse. Seal õppisin nii uute krüptorahade turule toomise protsessi, sellega seonduvat juriidikat ning kasvõi seda, kuidas krüptokaevandusi püsti panna," meenutab Valge.
Velase juurde jõudis Valge aga veidi enam kui kaks ja pool aastat tagasi, mil see oli alles ideefaasis. Toona oli Valge Velase projektijuht. Nüüd on aga tegemist ettevõttega, mis on esimesi tooteid juba turule toomas ja Valge töötab Velase tegevdirektorina(inglise keeles COO - chief operating officer). "Meil on meeskondi üle kogu maailma: Ameerika Ühendriikides, Aasias ja lisaks on arendajad ka Ukrainas, Kiievis. Vähem kui aastaga on töötajate arv kümnekordistunud," märgib Valge.
Velas ehitab tsentraliseerimata teenuste ja toodete ökosüsteeme. "Kõik meie poolt pakutav austab kasutaja privaatsust," märgib Valge. "Meie toodetest on valmis mitmed krüptorahakotid, kus kasutajad saavad erinevaid krüptovaluutasid hoida."
Valge sõnul on Velase põhiliseks teenuseks aga hoopis BitOrbit, mis kujutab endast tsentraliseerimata sotsiaalmeediaplatvormi: "Kasutajad saavad seal enda sisu eest raha küsida, kuid tegemist on täiesti tsensuurivaba platvormiga. Tõsi, tehisintellekt siiski suudab vägivaldset sisu tuvastada ning see kustutatakse. Siiski on see täiesti erinev Twitterist või Facebookist, kus tsensuur on igapäevane." Velase visioon ongi luua väga erinevate funktsioonidega sotsiaalmeediaplatvorm, mis kombineeriks näiteks Facebooki, Twitteri ja Telegrami funktsioone, kuid oleks avatud lähtekoodiga ning tsentraliseerimata, ütleb Valge.
"Tsentraliseerimata platvormid on praegu kasutajate jaoks keerulised, aga me tahame seda muuta," sõnab Valge. "Krüptomaailma suurim küsimus on, kuidas seda detsentraliseerida, skaleerida ja turvalisemaks muuta, ilma üheski kolmest eesmärgist järele andmata."
Mida toob krüptovaldkonnale aga tulevik? Valge arvab, et mitmed probleemid lahenevad iseenesest. Näiteks metsikud hinnakõikumised kaduvat ära krüptoraha laiema levikuga: "Suuri kõikumisi põhjustavad spekulaatorid. Mingil määral näeme sarnast mustrit ka klassikalistel finantsturgudel, kuid need on likviidsemad, mistõttu kõikumised pole nii suured. See probleem laheneb krüptoraha ulatusliku kasutuselevõtuga."
___________________________________
Martin Vares (29) - Fractory
„Olen oma olemuselt ja hariduselt mehaanikainsener. Mulle meeldib asju ära teha ja eesmärgile pühenduda. Samuti meeldib mulle ettevõtluse inimlik pool, (juhtimis)kultuurid ja meeskondade loomine. Sellest tulenevalt on mul eriline entusiasm juhtida võimsat meeskonda ühise eesmärgi suunas," ütleb ta. Fractory sündis 4 aastat tagasi soovist muuta tööstust paremaks. Tänaseks on selle soovi taha kogunenud üle 70 inimese ja tuhanded kliendid. Fractory teekond on aga alles alguses.
Markus Villig (27) - Bolt
Markus Villig pikka tutvustust ei vaja - ta on Bolti asutaja ja tegevjuht. Markus asutas Bolti 2013. aastal, olles ise 19-aastane. Tänaseks tegutseb Bolt rohkem kui 45 riigis Euroopas ja Aafrikas ning pakub sõidujagamis-, kuller- ning autode ja kergliikurite renditeenuseid rohkem kui 75 miljonile kasutajale. Markus on valitud Forbes Euroopa tehnoloogiasektori alla 30-aastaste mõjukaimate persoonide hulka ning on noorim Euroopa miljardi dollari firma asutaja.
Vladislav Virtonen (20) - EDUKOHT
Virtonen on noor ettevõtja Sillamäelt. Ta on EDUKOHT kaasasutaja. See on programmeerimiskool lastele, mis palkab õpetama tudengeid. 2020. aastal valiti EDUKOHT Wise'i poolt 20 Euroopa ettevõtte sekka, mille on loonud alla 20-aastased. Virtonenile meeldib ettevõtluse jõud ja mõju.
„Ma mäletan, kuida ma sõpradega poolteist aastat tagasi esimest 10-lapselist gruppi õpetama asusin. Siis me võtsimegi enda missiooniks tuua programmeerimise juurde nii palju noori inimesi, kui suudame. Meie tiim on tänaseks õpetanud Ida-Virumaal juba üle 200 lapse. Me laieneme Tartusse, meil on 20 töötajat ning meie käive ületas 100 000 euro piiri," räägib ta ise.
