Ekspert: töövaidluste arv hakkab kasvama. Praktikas on tunda suurt ootusärevust seoses kiirabi kaasusega
(32)
Kõigepealt kommenteeris töö- ja terviseminister Tanel Kiik 10.08.2021 ERR-ile, et valitsus võttis kabinetiistungil vastu põhimõttelise kokkuleppe, mis hõlbustaks tööandjatel kõrgema nakkusriskiga töökohtadel vaktsiini- ja testivastaste vallandamist. Minister Kiik märkis, et valitsus loeb kõrgema nakkusriskiga töökohtadeks neid, kus töötaja puutub kokku enam kui 50 inimesega ja nendes olukordades on mõistlik eelkõige vaktsineerimine, testimine või siis vastava tõendi esitamine läbipõdemise, vaktsineerimise või negatiivse testi kohta.
Muudatusmääruse vastuvõtmise päeval, 12.08.2021, ilmusid kurjakuulutavad lood sellest, kuidas järsku on tekkinud kõigil vähemalt ühe töötajaga tööandjatel kohustus teha kiirkorras koroonaviiruse riske hõlmav töökeskkonna riskianalüüs ja esitada see hiljemalt 01.09.2021 tööinspektsioonile.
13.08.2021 avaldas EVEA asepresident Ille Nakurt-Murumaa muret, et määrusega pandi tööandjatele hiilivalt peale kohustus töödelda suures ulatuses töötajate terviseandmeid, mis kätkeb endast tõsist põhiseaduslikku probleemi.
Kuid mida muutis valitsus oma määrusega tegelikult?
Lühike vastus: valitsus lõpetas vaktsineerimiskohustusele vastuste otsimise, mistõttu teaduslikust ebakindlusest ja radikaalsusest pakatav vaktsineerimisküsimus peab lahenema tööandjate ja töötajate vahelistes praktikates.
Ettevõtja Rain Lõhmus märkis oma hiljutises intervjuus tabavalt, et koroonateemadega on nagu finantsturgudega: siin on suured ja väikesed valed, poolvaled, pooltõed, vahel sekka mõni fakt sisse.
Paljud on tänaseks kujundanud oma seisukoha, millest lähtuda. Kas meditsiiniteaduse viimasest sõnast, mõne valitsuse teadusnõukoja liikme hiljutisest sõnavõtust, oma perearsti soovitusest, selgeltnägija kaartidest või teab millest veel. Küll on võimatu eitada, et nii peavoolu- kui alternatiivmeedia virvarris sõnumid pidevalt muutuvad, mis on muutnud vähem radikaliseerunud inimesed ettevaatlikuks ning pannud neid vaatama otsustajate poole. Nende poole, kes peavad kandma vastutust ja langetama raskel ajal raskeid otsuseid.
Valitsuse neljapäevasest muudatusmäärusest ei ole tegelikult võimalik lugeda välja 50 inimese nakkusohtliku piirmäära, mida mainis päevad varem minister Kiik. Sellest pole seal sõnagi. Samuti ei kehtestatud muudatusmäärusega kiirkorras riskianalüüsi läbiviimise kohustust ja selle esitamist tööinspektsioonile hiljemalt kuupäevaks 01.09.2021. Nii kohustus kaardistada koroonaviiruse levik töökeskkonnas ja rakendada vastava riski vältimiseks ja vähendamiseks meetmeid, kui ka kohustus saata inspektsioonile riskianalüüs uue kuu alguseks, eksisteerisid juba ammu varem.
Samamoodi kehtis juba varem ka keeruline mudel vaktsineerimisest keelduvast töötajast vabanemiseks, mida esitleti nüüd valitsuse poolt kui lihtsamat ja selgemat normistikku töötaja vallandamiseks. Kõigest sellest said tööandjad ja töötajad juba varem lugeda ka www.kriis.ee veebilehelt.
Lihtsamaks ei läinudki siin paraku midagi
Jätkuvalt jäi alles üldine ja abstraktne põhimõte, et juba enne kui tööandja kehtestab ettevõttes kohustusliku vaktsineerimis- või testimisnõude, peab kaaluma alternatiivseid võimalusi nakkuse leviku vältimiseks ja alles siis kui need jääksid tõenäoliselt tulemusteta, saab töötajalt nõuda vaktsineerimist või nakkusohutust kinnitavat testimist.
EVEA asepresident Nakurt-Murumaa sõnas, et tegelikult ei suuda mitte ükski tööandja ära põhjendada, et vaktsineerimine on ainus lahendus, sest alati on olemas isikukaitsevahendid.
Selle tõdemuse asjakohasust kinnitaks justkui juba see, et koroonakriis oli meil juba enne vaktsiine, mis ilmusid turule käesoleva aasta algul. Kogu eelmine aasta ehk esimene laine elati üle maskide ja desinfitseerimisvahenditega. Tekib põhjendatud küsimus, miks ei saaks siis nüüd?
Kui tahetakse väita, et nüüd on teadus edasi arenenud ja meil on piisavalt ohutud vaktsiinid, mida tuleb eelistada maskidele ja muudele kaitsevahenditele, siis selle otsuse peab langetama valitsus, mitte tööandjad.
Millises olukorras tööandjad sellise jätkuva otsustamatuse tõttu on, ilmestab hästi Tallinna Kiirabi vaidlus hiljuti vallandatud töötajatega, kes vaidlustasid vaktsineerimisest keeldumise tõttu töölepingute lõpetamised kohtus.
Selle näitega ei taha öelda, et nendel töötajatel on ilmtingimata õigus, kuid see vaidlus ilmestab, et isegi haigete ja abi vajavate patsientidega kokku puutuvate kiirabitöötajate puhul on kerge tekkima vaidlus vaktsineerimisnõude põhjendatusest. Rääkimata veel teistest töökohtadest, kus kokkupuuted ja riskid näivad vähemalt pealiskaudsel vaatlusel kaugemad.
Sellega jõuamegi välja probleemi tuumani. Tööandjad vaatasid pikisilmi riigi poole ja ootasid selgeid reegleid, millal ja kuidas võib nõuda töökeskkonnas vaktsineerimist ja millal on piisav rakendada üksnes maskikohustust, vahetustega tööd, distantseerimist jm abinõusid, kuid neljapäevane määrus jättis oma üldisuses ja abstraktsuses tööandjad nõutuks. Selle asemel, et kirjutada tööandjatele ette näidisjuhtumeid vaktsineerimist või testimist eeldavatest töökohtadest ja näidisolukordadest, öeldi vaid paari lausega seda, mis on niigi selge: „tagada töökeskkonnas teiste inimestega kokku puutuvate töötajate nakkusohutus eelkõige läbi töötajate COVID-19 haiguse vastase vaktsineerimise tagamise, SARS-CoV-2 nakkusohutust kinnitava tõendi kontrollimise või töötajate testimise SARS-CoV-2 testiga." Kõik õige, aga edasi mis?
Edasi on paraku nii, et tööandjad peavad koostama ja täiendama riskianalüüse (kui seda ei ole juba tehtud) ja lootma, et suurte ja väikeste valede, pooltõdede, poolvalede ja mõne asjakohase fakti lahinguväljal on igat töökohta kaardistatud bioloogiliste ohutegurite kontekstis õigesti ja määratud asjakohaselt nii vaktsineerimis- ja testimisnõuded kui ka muud töötajate õigusi ja huve puudutavad vältimis- ja leevendusabinõud.
Arvata, et sellega saab iga tööandja edukalt hakkama, ei ole usutav. See omakorda tõotab lähiajal tuua kaasa töövaidluste kasvu, mil tööandjate kulu ja kirjadega pannakse õiguspraktikaga paika see, mida valitsuselt oodati. Praktikas on tunda suurt ootusärevust seoses Tallinna Kiirabi kaasusega. Selle käik ja lõpplahendus saavad kujundama oluliselt teiste isikute käitumist ja valmidust oma huvide eest seista.
Lõpetuseks üks hea soovitus valitsusele. Vana kardetud maksu-ja tolliamet on ajapikku koondanud oma veebilehele kokku juhtumipõhised maksustamisreeglid, mis aitavad isegi maksunduse vallas võhikul imelihtsalt aru saada, kuidas üks või teine toiming mõjutab maksukohustust. Lihtsad elupõhised näited ja selged soovitused nii eraisikule kui ettevõtjale, mis teevad keeruka maksuseadusandluse kergesti arusaadavaks. Just sellist lähenemist vajame ka koroonakriisi õiguslike probleemide lahendamisel. Need lahendused peavad aga tulema riigilt, mitte tööandjatelt läbi keerukate ja kulukate töövaidluste.
