Harku järve rannaalale ehitatakse ligi 400 koduga elamupiirkond
(92)
Harku järve rannaala arhitektuurikonkursi võidutöö alusel ehitab Arco Vara Tallinnasse Paldiski maantee 124b kinnistule ligi 400 koduga elamupiirkonna. Lisaks sellele korrastatakse rand, kus saavad edaspidi päikese- ja veemõnusid nautida kõik soovijad.
Detailplaneeringu arhitektuurikonkursi võitjaks tuli KUU arhitektide kavand Õhtupäike, mis Arco Vara juhi Miko-Ove Niinemäe sõnul täitis kõige paremini Arco Vara arendustegevuse põhimõtet – siduda väärtuslik keskkond ja inimeste kodud üheks tervikuks.
“Tahame pakkuda looduskaunist elukeskkonda, samas teha seda nii, et me anname omalt poolt piirkonnale midagi juurde. Nii ongi Arco Vara võtnud kohustuseks teha korda ka Harku järve rannaosa, kuhu planeerime uue rannahoone, sportimiskohtade ning mänguväljakute rajamist. Ka rannaala läbiv kergliiklustee korrastatakse, lisatakse valgustus ning pingid,” kirjeldas Niinemäe.
Uue elamuarenduse kinnistu suurus on 69 506 m2 ja sinna kerkivad 1–4-korruselised hooned. Parkimine jääb keldrikorrustele, kuhu tulevad ka panipaigad. Majade vahele rajatakse koosveetmise alad ja mänguväljakud. “Kõikide hoonete vahele jääb piisavalt ruumi, mis sobib samuti hästi kokku meie kontseptsiooniga: piirkonna väärtustamine ja mõnusa elukeskkonna pakkumine on ehitusmahu maksimeerimisest olulisem,” ütles Arco Vara juht.
KUU arhitektide kavandi üks autoritest Joel Kopli ütles, et tegemist on unikaalse asukohaga, mis ühelt poolt inspireeris, kuid teisest küljest pakkus ka suurt väljakutset. "Kõige keerulisem oli leida tasakaal avaliku ja privaatse vahel. Korrastatavat rannaala ja ala läbivad kergliiklusteed jäävad vabalt kasutamiseks kogu linnarahvale, kuid soovisime, et järve ääres elama hakkavatel inimestel tekiks ka privaatsem, n-ö koduõue tunne ning omaette olemise võimalus. Selleks kavandasime hoonetele palju rõdu- ja terrassipindasid ning samuti lisasime kahele erineva iseloomuga alale haljastust ja maastikulisi elemente," kirjeldas ta.
Paldiski maanteelt kostva liiklusmüra vaigistamisele aitab kaasa hoonete paiknemine. Kui arenduse kõrgemad hooned jäävad Paldiski mnt ja Väike-Õismäe poole, siis jõudes lähemale eramajadele ja ranna-alale, muutuvad ka korruselisus ja hoonestustihedus väiksemaks. “Paldiski maantee äärsed suuremad hoonemahud ning nende vahele jääv kõrghaljastatud ala tekitavad mürabarjääri maantee ja ülejäänud planeeringuala vahele,” selgitas Joel Kopli, kelle sõnul on hoonete planeeringus arvestatud ka seda, et enamik korteritest oleks võimalik nautida vaadet järvele. Paldiski maantee 124b planeeringulahenduse välja töötanud KUU arhitektide meeskonda kuulusid lisaks Joel Koplile ka Johannes Aasmäe ja Liis Juuse.
